Muidugi on minusugusele «maalt ja hobusega» tüübile igasugused peened kellad-viled, mis tänapäevaste autodega kaasa tulevad, silmipimestavad. Kas tõesti rool läheb soojaks? Kas tõesti tahavaatepeegel tumeneb automaatselt? Kas tõesti kaugtuled on samuti automaatsed? Ja kui võtta arvesse, et auto teeb nii palju ise ära, siis tõepoolest – sõitmine on nii mugav, et isegi igav võib hakata. Mis on muidugi meeldiv vaheldus sellele, kuidas ma praegu sõidan: pidevalt ülitähelepanelik olles iga heli suhtes, mida mu auto teeb ning aeg-ajalt paanikahoogudega võideldes, sest olen kindel, et jään nüüd kohe teele. Kuna ma elan maal, siis see on muidugi alati ka ekstraebamugavus – kuskil maanteel passida ja mõelda, kas on mul mõni konksuga sõber või peab jälle puksiiri kutsuma.