Andres Raid: Bakuu veretöö oli NSV Liidu lagunemise jõhkraim peatükk

«See oli kõige brutaalsem seik Nõukogude Liidu lagunemisel, kus Nõukogude armee eriüksus lasi rahumeelseid poliitilisele miitingule kogunenud inimesi lihtsalt maha. Muuhulgas tulistasid sõjaväelased ilma igasuguse põhjenduseta ka elumajade akendesse,» rääkis Raid.

Ööl vastu 20. jaanuari 1990 viidi Bakuusse Nõukogude armee eriüksus, mis tulistas miitingule kogunenud iseseisvust nõudnud rahumeelset rahvamassi. Ametlikel andmetel hukkus 147 inimest, haavata sai 744 ja ligi 900 inimest arreteeriti. Raid nimetas ametlikke andmeid ilmselt ebatäpseteks, kuna ta on kohanud Aserbaidžaani pealinnas inimesi, kelle lähedased kadusid 29. aastat tagasi ja neid pole siiani leitud.

«Olid ju ka mujal tapatalgud, näiteks Gruusia pealinnas Thbilisis 1989. aasta aprillis. Aga mõlema sündmuse puhul on üks ühine joon – siiani pole täpselt teada, millise väeosa sõjaväelased tapatöö toime panid ja kuhu nad siis nendest pealinnadest ära viidi. Niipalju kui mina neid Bakuus nägin, siis olid nad suhteliselt pikkade juustega ja ei sarnanenud üldse Nõukogude armee ajateenijatega,» sõnas Raid. «Üks Pihkva langevarjurite diviisi sõjaväelane rääkis mulle Bakuus, et meie peame nüüd seda suppi sööma, mille need korraks linna toodud üksused korda saatsid,» lisas ta.  

Raid on veendunud, et Nõukogude Liidu tollane juht Mihhail Gorbatšov teadis nendest sündmustest väga täpselt. «Peasekretär Gorbatšov sai sündmustest jooksvalt adekvaatset informatsiooni. Olen rääkinud inimestega, kes olid tookord peasekretäri läheduses ja nad kinnitavad, et riigijuht teadis üsna täpselt, mis toimub,» märkis Raid.  

Raid meenutas, et päev pärast 20. jaanuari veretööd kogunes Bakuu kesklinna uuele protestimiitingule ligi miljon šokis inimest. «Lõunapoolsed rahvad on impulsiivsed ja neid välja miitingule saada on üsna lihtne,» sõnas Raid.