Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Lõppev poliitika-aasta võimaldas erakondadel tegeleda sisejageluste ja ümberkorraldustega, taastuda seljataha jäänud 2017. aasta kohalikest valimistest ning aina aktiivsemalt valmistuda 2019. aasta kevadisteks riigikogu ning Euroopa Parlamendi valimisteks. Kõikuma lõi nii mõnegi ministri tool kui ka valitsus tervikuna.

Searahaskandaal ja tasuta transport lõid Simsoni tooli kõikuma

10. jaanuaril hääletasid riigikogulased keskerakondlasest majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni umbusaldamise üle. Opositsioon põhjendades seda korruptiivse ja ebapädeva valdkonnajuhtimisega. Umbusaldamise poolt oli 44, vastu 49 saadiku ning ministri umbusaldamine kukkus läbi. 

Umbusaldusavalduse täismahus tekstiga saad tutvuda SIIN

Kadri Simson. / Foto: Kuvatõmmis

Feministe solvanud justiitsminister Urmas Reinsalu umbusaldamine kukkus läbi

Seoses nn kanakarja kambaka skandaaliga toimus 24. jaanuaril riigikogus justiitsminister Urmas Reinsalu umbusaldushääletus. Ministri tagasiastumise poolt oli 46 parlamendisaadikut, vastu 0. Minister jäi ametisse, sest tema umbusaldamiseks oleks olnud vaja 51 parlamendisaadiku poolthäält. 

«Kanakarja kambakas»

Urmas Reinsalu skandaal sai hoo sisse pärast seda, kui minister kommenteeris 104 inimese allkirjastatud pöördumist president Kersti Kaljulaidile, milles taunitakse Tiit Ojasoo osalust Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtu lavastamises.

Oma arvamusloos astus justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) Ojasoo kaitseks välja ning nimetas 104 inimese pöördumist presidendile kanakarja kambakaks. Reinsalu märkis, et ehkki ta inimesena Tiit Ojasood ei tunne, siis «kui minult tema lepitusmenetluse juhtumi kohta omal ajal arvamust avaldasin, siis mõistsin ma naistevastase vägivalla hukka, kuid nüüd, tänase kirja valguses, lausa kahetsen seda avaldust».

«Ma vabandan oma avalduse sõnastuse pärast, kui see tegi kellelegi haiget,» selgitas Reinsalu. 

Erkki Keldo. / Foto: Konstantin Sednev

Kolm peasekretäri ühes aastas

2018. aasta märtsis vabastas Reformierakond ametist peasekretär Tõnis Kõivu, tema mantlipärijaks sai Kert Valdaru.

Veel sama aastanumbri sees otsustas erakond uuesti peasekretäri vahetada: novembri alguses andis Kert Valdaru teatepulga edasi Erkki Keldole

Jevgeni Ossinovski loobub portfellist

7. aprillil teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, et loobub ministriametist. Pärast mõnda aega avalikkuse terava silma all kestnud otsinguid sai uueks tervise- ja tööministriks Riina Sikkut

Kaja Kallasest sai Reformierakonna juht

11. aprillil kinnitati Kaja Kallas Reformierakonna uueks juhiks. 

Kaja Kallas. / Foto: Sander Ilvest

Isamaa muutis nime

16. aprillil otsustas Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus muuta erakonna nime Isamaaks. Erakonna nime ametlikuks lühendiks on üks täht – I

Isamaa sümboolikaga lipud. / Foto: Erakogu

Purjuspäi autoroolist tabatud minister Aab lahkus ametist

Jaak Aab. / Foto: Tairo Lutter (Postimees)

Keskerakonda kuuluv riigihalduse minister Jaak Aab esines 17. aprillil erakorralise avaldusega, kus teatas oma tagasiastumisest, kuna jäi 11. märtsil autoroolis politseile vahele alkoholi tarvitamise jääknähtudega.

Uueks riigihalduse ministriks sai Janek Mäggi, kes jahmatas kohe ka avalikkust, kui ütles intervjuus  «Aktuaalsele kaamerale» Valga ja Põlva sünnitusosakonna sulgemist kommenteerides, et Eestis saab sünnitada ka põllu peal.

Uus jõud poliitikamaastikul

2. mail avaldas Postimees uue poliitilise liikumise Eesti 200 manifesti. Liikumise eestvedajad, IT-ettevõtte Nortal juht Priit Alamäe, Tartu Ülikooli Narva kolledži direktori kohusetäitja Kristina Kallas, sotsiaalteadlane Kristiina Tõnnisson, Tartu Ülikooli kliinikumi lastefondi juht Küllike Saar ja LHV panga juhatuse liige Indrek Nuume, toonitasid, et Eesti vajab julgeid eestvedajaid. Eesti 200 ridades on ka Isamaa endine esimees Margus Tsahkna

3. novembril sai poliitilisest liikumisest ametlikult erakond, mis detsembrikuise erakondade populaarsusuuringu järgi saab 8 protsenti valijate häältest

Eesti 200 juht Kristina Kallas.  / Foto: Erik Prozes

Vabaerakond katki 

11. mail peetud üldkogul valis Vabaerakond uueks juhiks Andres Herkeli. Erakonna endine esimees Artur Talvik lahkus parteist ning asutas hiljem uue poliitilise liikumise Elurikkuse Erakond.

Vabaerakonna uus juht Kaul Nurm. / Foto: Kaspar Pokk /Kanal 2

Madala reitingu küüsis heitlevas erakonnas muutusid pinged aga üha teravamaks. Augusti keskel saatis 18 erakonna liiget Vabaerakonna juhatusele kirja, milles sõnastati kerkinud probleemid. Riigikogu Vabaerakonna fraktsiooni liige Krista Aru leidis, et erakonnas tekkinud sisepingete ja tülide põhjuseks on soov ajada korraga kahte erinevat liini: täieliku tolerantsuse ja arvamusvabaduse taustal üritati ehitada erakond üles Eestis juurdunud tavapärase parteilise struktuurina. 

Vabaerakonna erakorralistel juhivalimistel sai partei uueks liidriks Kaul Nurm.

Postimehe ja BNSi tellitud Kantar Emori uuringu järgi toetas detsembris Vabaerakonda vaid kaks protsenti valijatest.

Valitsus tõmbas tehasele pidurit 

21. juunil otsustas valitsus tõmmata palju kõneainet tekitanud tselluloositehase eriplaneeringule pidurit.

Urve Palo lahkus poliitikast

23. juulil teatas Urve Palo tagasiastumisest ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ametist, samuti lahkus ta ka Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. Palo tunnistas, et kaalus poliitikast juba mõnda aega. «Kui ma 12 aastat tagasi tegin otsuse astuda sotside ridadesse, ei osanud ma arvata, et jään poliitikasse nõnda kauaks,» lisas ta. 

Uus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist andis ametivande 22. augustil. 

Minister Rene Tammist president Kersti Kaljulaidiga kätlemas. / Foto: Mihkel Maripuu

Talviku poliitiline liikumine sai hoo sisse

22. augustil kogunesid riigikogu liikme Artur Talviku eestvedamisel kogunesid Tartus mitmed ühiskonnategelased kavatsusega luua uus erakond. 5. septembril ütlesid Talviku tulevased erakonnakaaslased Mihkel Kangur ja Heli Piisang saates «Hommik!», et uus partei hakkab kandma Elurikkuse Erakonna nime. Ehkki partei nimi valmistas tuska bioloogidele, kes viitasid Elurikkuse nime kandvale Eesti looduse andmeid ühte koondavale portaalile, sai poliitiline liikumine novembris 500 liiget kokku ning registreeris Elurikkuse Erakonna.

Riigikogu valimised lähenevad

Aasta teises pooles hakkasid erakonnad üha aktiivsemalt valmistuma 2019. aasta märtsis toimuvateks riigikogu valimisteks. Novembris tegi Postimees ülevaate erakondade esinumbritest kõigis Eesti valimispiirkondades. 

– Loe lähemalt SIIT

Erakondadega liitunud eksperdid ja tuntud tegijad:

Marina Kaljurand (SDE), Riina Sikkut (SDE), Janek Mäggi (Keskerakond), Kaido Höövelson (Keskerakond), Kristina Šmigun-Vähi (Reformierakond), Jaak Valge (EKRE), Üllar Saaremäe (Isamaa), Raivo E. Tamm (Isamaa), Margit Sutrop (Reformierakond). 

«Rändajad»

Endine riigikogu liige ja 16 aastat Isamaasse kuulunud Annely Akkermann siirdus Isamaast Reformierakonda. Endine Isamaa esimees Margus Tsahkna lahkus erakonnast ning tegutseb nüüd Eesti 200 ridades. Varem Keskerakonna ridades olnud ning IRL-ist (nüüd Isamaa) lahkunud Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu astus 2018. aastal taas Keskerakonda. 

Deniss Boroditš lahkus Reformierakonnast, kuid tegutseb nüüd Tallinna linnatranspordi ASi juhina. Pikaaegne Isamaa liige Marko Mihkelson liitus Reformierakonnaga. Riigikogu liige Peeter Ernits lahkus Keskerakonnast ja liitus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga (EKRE). 

Hendrik Agur lahkus Isamaast ja liitus Eesti 200ga. Katri Raik lahkus Isamaast ja liitus Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga. Pärast Andres Anvelti lahkumist ministrikohalt ja poliitikast, sai temast uus siseminister. Tiina Kangro lahkus riigikogu Isamaa fraktsioonist ning teatas hiljem, et kandideerib kevadel riigikokku Vabaerakonna nimekirjas. Monika Haukanõmm lahkus Vabaerakonnast ja kandideerib riigikogu valimistel sotside nimekirjas. 

Andrei Korobeinik ja Imre Sooäär lahkusid Reformierakonnast ning teatasid, et kandideerivad riigikogu valimistel hoopis Keskerakonna ridades. 

Rändeleppe aruteludest sai valitsuse proovikivi

Novembris muutus üha kõlavamaks arutelu ÜRO globaalse ränderaamistiku üle ning üha teravamalt tõstatus ka küsimus, kas Eesti peaks toetama rändepakti. Arutelud kasvasid kiirelt üle valitsuskriisiks. Kui valimisteni poleks vaid kolm kuud jäänud, oleks valitsus koostöö lõpetanud, nentis välisminister Sven Mikser kriisi järel. 

Täismahus eestikeelse rändeleppe tekstiga on võimalik tutvuda SIIN.

Sven Mikser, Jüri Ratas, Urmas Reinsalu, Mailis Reps valitsuse pressikonverentsil. / Foto: Konstantin Sednev

Andres Anvelt lahkus poliitikast

20. novembril teatas sotsiaaldemokraadist siseminister Andres Anvelt ministrikohalt tagasiastumisest ning poliitikast lahkumisest. Lahkumise põhjus on sügavalt isiklik – tervis. Uueks siseministriks sai sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik

Pärast Anvelti lahkumist valitsusest ja poliitikast on keskerakondlase Jüri Ratase juhitud valitsusest lahkunud üheksa ministrit. Loe lähemalt SIIT

Poliitikast lahkujad

Lisaks Andres Anveltile ja Urve Palole teatasid 2018. aastal poliitikast lahkumisest ka reformierakondlane Remo Holsmer, sotsiaaldemokraat Hannes Hanso ning vabaerakondlane Aimar Altosaar. Kevadistel riigikogu valimistel ei kavatse kandideerida ka Anne Sulling, Lauri Luik, Meelis Mälberg, Terje Trei ja Peep Aru Reformierakonnast; Karin Tammemägi Keskerakonnast; Jaanus Marrandi Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast; Maire Aunaste erakonnast Isamaa ja Krista Aru Vabaerakonna fraktsioonist. 

4. aprillil suri riigikogu liige, Eesti esimese iseseisva maakonnaajalehe Lääne Elu looja, raadioajakirjanik, õpetaja ja koolijuht Andres Ammas

Sündis uus erakond Rahva Tahe

20. novembril registreeriti Eestis uus erakond Rahva Tahe erakond, mille asutamiskampaania tugines liitujate vahel mobiiltelefonide loosimisele. Erakonna asutasid tartlased Madis ja Eha Sütt, kes tegelevad veebitelevisiooni Entusiast TV käima tõmbamisega. 

Erakonna Rahva Tahe juht Madis Sütt. / Foto: Mihkel Maripuu / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Katuseraha jääb riigieelarvesse

Mõne opositsioonilise Vabaerakonna liikme ning paari nö aknaaluse rahvasaadiku toel jäi valitsuse jagatav katuseraha riigieelarve eelnõust välja hääletamata.

21. novembri õhtul riigikogus toimunud 2019. aasta riigieelarve teisel lugemisel hääletasid rahvasaadikud Reformierakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku nr 7, millega taheti skandaalsed katuserahad eelnõust kaotada, napilt maha.

Muudatusettepanekut toetas 47, selle vastu oli 49 rahvasaadikut ning viis riigikogu liiget ei osalenud hääletusel. Need viis rahvasaadikut olid Vabaerakonna fraktsiooni liikmed Ain Lutsepp, Krista Aru ja Jüri Adams ning fraktsiooni mittekuuluvad Monika Haukanõmm ja Tiina Kangro.

EKRE piketil rünnati Indrek Tarandit

Hommikul enne riigikogu erakorralist rändeleppe-teemalist istungit, korraldas EKRE Toompeal piketi, mille käigus löödi eurosaadik Indrek Tarandit jalaga.

EKRE meeleavaldus Riigikogu ees. Meeleavaldusel tungiti kallale eroparlamendisaadik Indrek Tarandile. / Foto: TAIRO LUTTER / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Riigikogu toetas rändelepet

26. novembril erakorralisele täiskogu istungile kogunenud riigikogu otsustas toetada ÜRO globaalse ränderaamistiku avaldust. Hääletuse ajal oli kohal 98 saadikut, avalduse poolt hääletas 41, vastu 27 ja hääletamata jättis 30 saadikut. Reformierakonna saadikud jätsid avalduse lõpphääletusel hääletamata.

ÜRO riigid kiitsid ränderaamistiku (Global Compact for Migration) heaks juulis 18 kuud kestnud läbirääkimiste järel ja ametliku heakskiidu sai see 10. detsembril ÜRO konverentsil Marrakechis.

Raamistik sisaldab 23 eesmärki seaduslike rändevõimaluste loomiseks ning migreeruvate inimhulkadega paremaks toimetulekuks olukorras, kus maailmas on liikvel umbes 250 miljonit inimest ehk kolm protsenti maakera rahvastikust. Pakti kriitikute sõnul ohustab see riikide suveräänsust migratsiooni küsimuses seeläbi, et võib oma mittesiduva olemuse tõttu siiski muutuda tulevikus osaks rahvusvahelisest tavaõigusest ja hakata piirama riikide iseotsusvõimet.

Riigieelarve sai heakskiidu

12. detsembril kiitis riigikogu heaks 2019. aasta riigieelarve, sealhulgas skandaalse katuseraha

«Nüüd hakkab pihta! Eile võeti riigikogus vastu nii pensioni I samba muudatus kui ka riigieelarve koos oma kõigi katuserahadega. Nüüd ei ole parlamendis enam sisuliselt midagi, mis takistaks poliitikuid valimistega tegelemast,» kirjutas ajakirjanik Urmas Jaagant omanimelises valimisradaris. Loe lähemalt:

– Jaaganti valimisradar. Olukorra hinnang: Nüüd hakkab pihta!

Savisaar pääses kohtupidamisest

Riigikohus langetas 21. detsembril otsuse, millega kunagine Tallinna linnapea ja endine Keskerakonna esimees Edgar Savisaar pääses oma kehva tervise tõttu kohtupidamisest. 

Edgar Savisaare raamatu esitlus Viru keskuse Rahva Raamatus. / Foto: Eero Vabamägi

Kõigil istungitel kohal vaid kaks riigikogulast

Lõppeval aastal toimus riigikogus 122 istungit, neist kõigist võttis osa vaid kaks rahvasaadikut. Istungilt eemalolekut põhjendatakse küll tervislike põhjuste või valijatega kohtumistega, kuid mitme riigikogu liikme kontolt leiab ka arvukalt põhjuseta puudumisi.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad