Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Isamaa fraktsiooni kuulunud Tiina Kangro põhjendab, miks ta otsustas aknaaluseks minna just nüüd - tema lahkumine tähendab nimelt seda, et Eestis on nüüd vähemusvalitsus. Videos tulevad jutuks ka Kangro edasised plaanid.

Miks tuli Isamaa fraktsioonist lahkumise otsus just täna?

Asjad juhtuvad ikka ühel hetkel, aga see ei olnud kindlasti ootamatu. Siinse maja (riigikogu – VK) teadsid sellest kaalumisest juba pikemalt. See ei olnud midagi äkilist.

Olete väljendanud rahulolematust seadusloomega ja oma põhiteema, puuetega inimeste kaitsmisega pikema aja jooksul. Kuivõrd siin on tegemist kättemaksuga –  teie sotsiaalmeediapostitus viitab, et saate väga hästi aru, et valitsus jääb raskesse olukorda.

See ei olnud üldse peamine eesmärk. Minus olid pikema aja jooksul tekkinud kahtlused, kas mul on mõtet olla fraktsioonis, kui ma ei ole partei liige nagunii ja kui minu suurim eesmärk ei ole mitte partei olemasolule kaasaaitamine, vaid tegeleda sellega, milleks mind riigikokku valiti. Mind valisid riigikokku ju inimesed, kes andsid eelmistel valimistel hääle tollase puudega inimeste ühingute ja omastehooldajate esindajate grupile – mina nende hulgas –, kes läksid ajama asju tipp-poliitikasse. Töö fraktsioonis, millega koostööle me läksime eelmiste valimiste ajal, ei osutunud viljakaks. Ja et fraktsioonist lahkumisega tekkis ka olukord, mis on – hästi pisut – tervendav Eesti poliitmaastikule, tuli lihtsalt koos sellega. See ei olnud primaarne eesmärk.

Kuidas te aknaalusena oma asja nüüd paremini saate ajada? Kuidas see kaasa aitab?

Ma arvan, see otseselt kaasa ei aita. Aga see ei tee ka mitte midagi halvemaks. Kui ma siiani olen väga suurte pingutustega püüdnud koostööd – ligi kaks aastat – ja ma ei ole seda eriti leidnud ning olen tegutsenud peamiselt isiklikult, siis ei lähe mul ka midagi halvemaks. Ma saan täpselt samamoodi tegutseda riigikogus omade jõududega.

Mida te Isamaale täpselt ette heidate? Mida nad valesti tegid või jätsid tegemata?

Pigem jätsid tegemata, selles ongi küsimus. Meil ei ole mingit tüli, ei ole mingit konflikti. Minu väljaastumine oli pikema aja jooksul sündinud rahulik otsus, mis jõudis täna teoni. Eelmiste valimiste ajal otsustasime koostööpartneriks valida IRLi. Mina kirjutasin isiklikult suure osa IRLi valimisprogrammist, sotsiaalpoliitikapeatüki. Meil oli tollaste IRLi juhtidega – ja ma eeldan, et ka erakonnaliikmetele teada olev – kokkulepe, et IRL, kui tal õnnestub olla valitsuses – positsioonidel, kus ta saab muuta maailma – lähtub sellest kokkuleppest, valimisprogrammist. Aga tegelikult seda ei juhtunud.

Ma järeldan sellest jutust, et tegelikult olete pettunud Isamaa uues juhis Helir-Valdor Seederis.

Vastupidi, ma ütleks, et Helir-Valdor on üks parimaid osapooli praeguses fraktsioonis, aga temast üksi jääb väheks.

Miks see on ikkagi nii läinud, et teie ettepanekud ei ole jõudnud seadustesse ja programmidesse?

Mina tulin riigikokku vähem kui kaks aastat tagasi, aga koalitsioonileping sõlmiti pärast valimisi ja uuesti siis, kui koalitsioon vahetus. Need inimesed, kes olid nende kahe koalitsioonilepingu sõlmimise juures, ei teinud – või unustasid ära, ei pidanud vajalikuks või polnud neil tahtmist, oskust või pealehakkamist – neid otsuseid ellu viia, nad ei seisnud nende ideede eest, milles me kokku leppisime. Kui ma riigikokku tulin 2016 lõpus, siis olin täis head tahet juhatada võimalikku tegutsemist. Aga see ei andnud tulemust. Olin väga kannatlik, tegin palju tööd, ma pingutasin, et veenda fraktsiooni inimesi kaasa tulema, aga see ei viinud kuhugi välja. Mulle pakuti väga head kohta Isamaa nimekirjas…

Mida täpselt pakuti?

Jätame selle ütlemata, sest võib-olla sellele inimesele, kes koha saab, ei meeldi see, et ta saab endale minu vana koha. See oli korralik pakkumine ja ma kaalusin seda põhjalikult, aga sain aru, et minu prioriteedid ei lange kokku erakonna ja fraktsiooni omadega. Mul ei ole mõtet olla see „keha“, kes annab endast parima, et erakond saaks hääli, aga samas on tegemata kõik see, milles me olime kokku leppinud – ja suure tõenäosusega jääb tegemata ka järgmisel perioodil.

Jääte aknaalusena saama riigikogulase palka. Miks te siis sirge seljaga ei lahku riigikogust, kui see pole õige koht oma asja ajamiseks?

Kust te võtate, et ei ole õige koht oma asja ajamiseks? See on ju täiesti vale järeldus. Täpselt nii, nagu ma olen siin teinud oma isiklikku tööd oma isiklike jõududega, nii teen ma seda edasi. Miks ma pean kaasas lohisema ühe erakonnaga, millel ei ole neid eesmärke, mis minul?

Kuidas kavatsete aknaalusena hääletada?

Kavatsen iga konkreetse hääletuse puhul lähtuda oma tõekspidamistest.

Mis on teie pikemaajaline plaan poliitikas?

Pikemat plaani hetkel ei ole. On plaan olla riigikogus vastutustundlikult oma perioodi lõpuni, kevadeni. Seda otsust, kas ma järgmistel valimistel kandideerin koos kellegi teisega või ilma kelletagi, ei ole. Kui see tekib, siis tekib. Aga see ei ole mulle kõige tähtsam asi, maailmas on väga palju asju, mida on võimalik teha, olemata riigikogus, kas samas valdkonnas või mõnes teises.

Tundub, teataval viisil olete Isamaas ja IRLis siiski pettunud. Kuidas võtaksite oma sõnadega kokku selle emotsionaalse taaga, mille parteilisest koostööst kaasa võtate?

Oma kogemuse põhjal ei saa ma küll öelda, et mul oleks mingi taak või pettumus. Olen väga pragmaatiline inimene. Tulin riigikogusse, olles üsna hästi kursis, kuidas maailm pöörleb, kuidas poliitika pöörleb. Loomulikult olen siin näinud nüansse, kõike seda, mida olin arvanud või kuulnud teistelt. Te nagu tüürite mind sinna, et ma ütleksin välja, et olen kibestunud või et ma lähen ära poliitikast – milleks? Mul on väga palju oskusi, mida ma võiksin kasutada Eesti riigi ja inimeste hüvanguks, ja kuni mul on see võimalus, ma teen seda. Minu jaoks ei ole prioriteet olla riigikogus või poliitikas, see on vahend. Prioriteet on ellu viia liine, mille kohta ma olen veendunud, et need on Eesti riigile head ja kasulikud kogu ühiskonnale.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad