Šokeerivalt raju: vaata oktoobris kinodesse jõudva krimimängufilmi «Mihkel» verivärsket treilerit

Spekter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Oktoobri keskpaigas jõuab Eesti kinoekraanidele Islandi-Norra-Eesti koostöös valminud tõsieluliste sugemetega ning osaliselt Eestis filmitud krimidraama «Mihkel». Filmi üleskruviv treiler häälestab ootused filmi suhtes vägagi kõrgele!

Pääru Oja ja Kaspar Velbergi rollisooritused uues rahvusvahelises koostööfilmis «Mihkel» on šokeerivad, ent võimsad – sellist trillerit pole Eesti publik kindlasti kodumaiste kinotegijate poolt ammu näinud. 

«Mihkel» on Islandi režissööri ja stsenaristi Ari Alexander Magnussoni mängufilm, mis põhineb tõestisündinud lool. Lavastaja leidis ainest filmiks 2004. aasta kurikuulsast noore mehe laiba leidmise loost Islandil, mille jäljed viisid omadega välja Leetu. Filmis saab keerulistel asjaoludel hukka saanud noormehest aga hoopiski eestlane Mihkel.

Filmi lugu saab alguse Nõukogude Liidu lagunemise järel, kui elu Narvas jääb soiku. Piirlinnas kasvanud Mihkel ja Vera unistavad aga paremast ja õnnelikumast elust ning on selle nimel valmis paljuks. Noormees nõustub vastu võtma oma lapsepõlvesõbra Igori pakutud ahvatlevalt tulusa tööotsa, mille käigus tal tuleb Islandile narkootikume toimetada. Esmapilgul lihtne plaan võtab aga peagi eluohtliku pöörde.

Filmi peaosades on nimekad Islandi näitlejad Tómas Lemarquis («Nói Albínói», «Snowpiercer», «X-mehed: Apokalüpsis», «Blade Runner 2049», «Touch Me Not») ja Atli Rafn Sigurðsson («Hobustest ja inimetest»). Samas on Eestil ja eestlastel nii filmiloos kui ka tootmises kanda väga oluline roll. Kandvatesse rollidesse on valitud noorema põlvkonna silmapaistvamad näitlejad Pääru Oja («Põrgu Jaan», «Viimased», «Luuraja ja luuletaja», «1944») ning Kaspar Velberg («Polaarpoiss», «1944»). Kõrvalosadesse on samuti kaasatud Eesti näitlejad ning filmi tehniline grupp koosneb siinse filmiala paremikust. Kaasa teevad Maiken Schmidt, Maarja Jakobson, Ivo Uukkivi, Rein Oja ja Marko Matvere. Eesti-võtetel töötas filmi kunstnikuna Eugen Tamberg ja konsultantidena tunnustatud stsenaristid Livia Ulman ja Andris Feldmanis.

50-aastane režissöör Ari Alexander Magnússon on tuntud Islandi kunstnik ja filmilooja, tema tööd on osalenud näitustel kõikjal Põhjamaades, aga ka Inglismaal, USAs, Hiinas, Argentinas ja Venemaal. Magnussoni dokumentaalfilm «Screaming Masterpiece» («Gargandi snilld», 2005), kus lõid kaasa Björk ja Sigur Rós, esilinastus mainekal Karlovy Vary filmifestivalil ning jõudis 2005. aastal ka PÖFFi vaatajate ette. Samal aastal nomineeriti film Põhjamaade Ministrite Nõukogu filmiauhinnale. Magnusson oli ka üks neid nimekaid režissööre, kes lõi kaasa 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna Tallinna lõpugalal esilinastunud filmi «60 sekundit üksildust aastal Null» («60 Seconds of Solitude in Year Zero») valmimisel – Tallinna sadamakail toimunud linastuse järel filmilint põletati.

Filmi Eesti kaastootja on produktsioonifirma Amrion OÜ, kelle mängufilmid «Klass» (2007), «Mina olin siin» (2008), «Polli päevikud» (2010) «Hella W» (2011), «Eestlanna Pariisis» (2012), «Kertu» (2013), «Teesklejad» (2016) ja Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks valminud «Seltsimees laps» (2018) on olnud edukad nii festivalidel kui kinolevis.

Filmi produtsendid on Kristinn Thorarson, Leifur Dagfinsson, Fridrik Thor Fridriksson ja Egil Odegard, Eesti poolt aga Evelin Penttilä ja Riina Sildos. Filmi tootjad on Truenorth (Island), Amrion Production (Eesti), Evil Doghouse Productions AS (Norra).

Eestis rahastasid filmi tootmist Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital ning Ida-Viru Filmifond.

Filmi esilinastus on Islandil 2. oktoobril ja Eestis 18. oktoobril, Solarise Apollo Kinos. 

Vahetult enne Eesti linastust jõuab see Lõuna-Koreas Busani filmifestivalil ka Aasia kinopubliku ette.
 


Apollo Kinodes alates 19. oktoobrist 2018.


Vaata seansside aegu ja osta pilet siit.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles