Verekuu: toimus sajandi suurim kuuvarjutus (26)

Kaur Maran
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
  • Täna õhtul säravad taevas kõrvuti punane Kuu ja punane Marss.

Reede hilisõhtul alanud kuuvarjutus on kõige pikem kogu 21. sajandi jooksul. Sellega samal ajal sai öötaevas näha muidki kosmilisi vaatemänge.

Kuna Eesti jäi varjutuse nähtavuse piirimaile, tõusis Kuu meil juba osaliselt varjatuna ning varjutuse täisfaas algas kell 22.30, täieliku kuuvarjutuse haripunkt oli kell 23.21. Tunniks ja 43 minutiks värvus Kuu veripunaseks, koos täisfaasile eelneva ja järgneva poolvarjutusega kestis sündmus kokku pea kuus tundi.

Kuuvarjutused on päikesevarjutustest niigi omajagu haruldasemad nähtused, kuid seekordsele sündmusele lisab erakordsust tõsiasi, et enne 22. sajandi tulekut ei ole sama pikalt kestvat verekuud oodata.

Kuu tumenedes muutub selle lähistel palja silmaga nähtavaks Marss, mis on tol hetkel oma loperguse orbiidi Maa-lähedasemal lõigul ning meist vaid 58 miljoni kilomeetri kaugusel. Viimati oli punane planeet Maale nii lähedal 15 aastat tagasi.

«Tegemist on haruldase ja väga huvitava kokkusattumisega. Saame korraga näha vaskpunaseks tõmbuvat Kuud ja kohe selle kõrval väga eredat kergelt oranžika varjundiga Marssi,» rääkis eelseisvast öötaeva nähtemängust AFP-le Pariisi observatooriumi astronoom Pascal Descamps.

Kuuvarjutus tekib, kui Päike, Maa ja Kuu joonduvad omavahel niimoodi, et Maa varjab Kuu Päikese otsevalguse eest. Kui Maa oleks atmosfäärita paljas kivikera, siis tähendaks see Kuu täielikku «kustumist». Kuna elame aga siiski paksu atmosfääriga planeedil, murdub atmosfäärigaase läbiv päikesevalgus samal põhimõttel nagu klaasprismat läbiv valguskiir ning Kuule jõuab esimene nähtav spektrivärv ehk punane.

Mis tooni Kuu täpselt võtab, on aga siiski teatud määral ennustamatu, kuna valguse murdumise üksikasjad sõltuvad lisaks muule atmosfääris valitsevast ilmast. Võimalikud on punase eri varjundid vaskjast oranžist kuni päris sügava verepunaseni. Mida rohkem atmosfäär valguse läbimist takistab, seda tumepunasem Kuu paistab. Kui valgus peaks aga juhuslikult läbima täiesti puhast atmosfääri, jääb ka meie atmosfääri mõju Kuu värvusele tagasihoidlikumaks.

Seekordne kuuvarjutus kestis sedavõrd kaua, kuna Kuu kulgeb Maa varju keskpunktist mööda väga lähedalt. Lisaks on oma mõju sellel, et Kuu on tol hetkel oma orbiidi Maast kaugeimas otsas, ning sama kehtib Maa kohta Päikese suhtes. Seetõttu näib Kuu liikumine Maalt vaadatuna aeglasem.

Verevast Kuust parima pildi saamiseks tasub ennast sisse seada linna valgusreostusest eemal. Kuigi varjutus on kindlasti nähtav ka kõige suuremate linnatulede taustal, paistab kontrast Kuu ja tähistaeva vahel siiski kõige paremini välja lisavalguseta kohtades. Erinevalt päikesevarjutusest ei ole kuuvarjutuse vaatamiseks vaja silmi spetsiaalselt kaitsta.

Järgmine kuuvarjutus toimub juba tuleva aasta 21. jaanuaril, kuid tänaõhtune kestusrekord jääb püsima kuni 2123. aastani, mil verekuud võib taevas näha järjest koguni tund, 46 minutit ja 6 sekundit.

Postimehe vahendusel sai vaadata verekuust ka otsepilti.

Lugejate pilte kuuvarjutusest ootame aadressile online@postimees.ee.

Kommentaarid (26)
Copy
Tagasi üles