Riigikogu liige Jürgen Ligi ütles Postimehele, et Euroopa andmekaitsemäärust tõlgendatakse praegu karmimalt, kui direktiiv ette näeb, sest tegemist on kiirmenetlusega. «Ajakirjanikud ja poliitikud teevadki teineteisele liiga, aga institusiooni võimu selle klaarimiseks kasutada ei tohi,» leiab ta.
VIDEO Ligi meediavabadusest: ajakirjanikud teevadki poliitikutele liiga, kuid institutsiooni ei tohi kättemaksuks kasutada (7)
/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
13. juuni 2018, 10:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Peapõhjus on kiirmenetlus,» selgitas Ligi, miks Euroopa andmekaitsemäärust on parlamendis asutud karmimalt tõlgendama, kui esialgne tekst ette näeb.
«Olime algusest peale selle vastu, et nii kompleksne asi võetaks vastu välgukiirusel. Nüüd on see risk realiseerunud.»
«Me tegelikult ei ole läbi kaalunud kõiki neid sõnastusi ega võrrelnud õigel ajal kehtivate direktiividega, enne muudatusettepanekute lukku minemist.»
Oht ajakirjandusvabadusele
Ligi erakonnakaaslase Hanno Pevkuri ettepanekul sõnastati andmekaitsemääruse rakendusaktides isikuandmete avaldamine «ülekaaluka» avaliku huvi korral, samas kui Euroopa direktiivi sõnastuses seisab vaid avaliku huvi kaitse.
Meedia esindajad näevad selles ohtu Eestis kõrgelt hinnatud ajakirjandusvabadusele.
«See on üks kiirmenetluse kõrvalnähte. Justiitsministeerium oli just selle sõnastuse poolt, mis eelnõus taastati.»
«See on riigikogu ja valitsuse viga, et eelnõu nii kiiresti menetleti,» märkis Ligi, «meie fraktsioon otsustas seda seadust kindlasti mitte toetada.»
«Ärapanemine» ajakirjanikele?
«See on tõsiasi – kui ajakirjandus nii tunneb, siis tulebki seda klaarida,» märkis ta.
«Iseenesest on ajakirjandusel neid puudutavate seaduste menetlemisel liialdamise komme. Kui hirmud on üleval ja üksmeelselt nii tõlgendatakse, siis on riigikogu kohus seda arvestada.»
«Ajakirjandusel on ka suurem võim kui teistel huvigruppidel. Aga ka teisi huvigruppe ei kuulatud ära, kõiki pöördumisi sisuliselt ei arutatud.»
Kust ikkagi tuli sõna «ülekaalukas»?
«Võrreldi olemasolevat seadust ja direktiivi, mõlemas on see sõna sees. Küsiti justiitsministeeriumi ametnike arvamust, nemad olid ülekaaluka poolt,» põhjendas Ligi, «seda taju, et kusagil vahepeal see sõna kadunud oli, ei olnud.»
«Kõige hullem on see, et väga kitsas ring jõudis väga kiiresti üksmeelele.»
Poliitikute kättemaks?
«Ajakirjandusel on komme teha liiga, aga poliitikutel on ka komme teha liiga ajakirjandusele. Minu jaoks käib see ameti sisse, et sa pole rahul,» selgitas Ligi, «aga institutsiooni selleks kasutada ei tohi.»
«Unes ka ei oska niimoodi mõelda, et see võiks olla poliitikute kättemaks. Küsisin, kas keegi sellest komisjonis rääkis – ei rääkinud. Ka meie ei vaata seda nii.»