/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
/nginx/o/2018/01/19/7499239t1he69a.jpg)
Tulevikutehnoloogia pole enam patsiga poiste mängumaa! Oleme jõudnud punkti, kus see reaalselt muudab maailma ning mõjutab otseselt meie kõigi elu. Postimees noppis ülemaailmselt konverentsilt Dell Technologies World välja kolm mõtlemapanevat näidet.
Dell Technologies World tõi Las Vegasesse kokku üle 12 000 IT-professionaali. Mida need inimesed sellelt hiiglaslikult konverentsilt otsima tulid ja mille eest olid nad valmis maksma krõbedad 2500 dollarit osavõtutasu? Vaata VIDEOST tulevikutehnoloogia võimalusi!
Eeskätt on konverents värskete ideede ja inspiratsiooni koht, kus asjatundjate siseringis kergitatakse katet tehnoloogia uutelt võimalustelt, mille mõjul maailm lähiajal tundmatuseni muutub. Muidugi on muutused hirmutavad ja ebamugavad ning mängivad täielikult ümber nii eduvõimalused kui ka igapäevase elustiili. Kuid edu võtmed on ilmselgelt selle taskus, kes homses tehnoloogiakeskses maailmas paremini orienteerub.
Digitaalne salat
Alustagem söögist – selleta ei saa keegi ka tulevikus läbi. Tervislike taimetoitlaste armee aina kasvab, oodatakse värsket toitu, mis oleks valminud lähiümbruses, toitaineterikas ja mürkainetevaba. Samal ajal elatakse suurlinnades. Kuhu sa mahutad peenramaad Manhattanil ja kas selles sudus ja heitgaasis valmiv kraam üldse süüa sünniks?
Digitaalne põllumajandus ajab paljudel ökoaktivistidel harja punaseks, sest vaadakem tõele näkku: juba praegu valmib suur osa värskest kraamist laboris, puutumata vähimalgi määral kokku päikese või mullaga. See pole utoopia! Kuid kas kõrgtehnoloogiline, andmetöötluspõhine lähenemine taimekasvatusele ja rohelised vaated peavad üldse vaenujalal olema?
AeroFarms on loonud andmeanalüüsil põhinevad vertikaalsed aiad suurinnade siseruumidesse. Nii et palun väga, kasvav linnaelanikkond saab tõepoolest süüa kohapeal kasvatatud värsket kraami. Kust selline idee alguse sai? «Vaatasime, millised suured probleemid on maailmas – puhta vee ja maa puudus,» selgitab AeroFarmsi vastutav süsteemiinsener Michael Fernandez. «Maailm vajab toidu kasvatamiseks uudseid meetodeid ja niimoodi suudame säästa 95 protsenti vett.»
Milline on tulemus? Rohelised salativaod on kolinud põllult kihilistesse riiulitesse päevavalguslampide alla ja tootlikkus on 390 protsendi võrra efektiivsem. Pidev analüüs ja katsetamine kindlustab, et taim saab täpselt seda, mida tal kasvamiseks vaja, pidevalt tegeldakse tekstuuri, maitseomaduste ja toitainesisalduse parandamisega. Hulk tipprestorane USAs ning paljud värske toidu sõbrad on äärmiselt rahul: maitse on ehe! Minu esmapilk küberaiale on küll veidi umbusklik, aga ühes riiulis rõõmsalt haljendavad rukolapuhmad näevad täiesti ehtsad välja ning lõhnavad isuäratavalt. Maitsmiseni ma väljapaneku juures siiski ei lasku.
Kuid ärgem olgem liiga kergeusklikud! Kuidas on lood kasvu kiirendavate, kuid kahjulike väetiste ning kahjuritõrjemürkidega? «Me ei kasuta mitte mingeid pestitsiide,» rõhutab Fernandez. «Tulemuse annab meile täpne analüüs. AeroFarmsi meeskonnas on teadlased, bioloogid, IT-geeniused... igat masti inimesed. Meil on väga roheline missioon – traditsioonilisel meetodil on kasvavat ja üha enam linnastuvat elanikkonda varsti võimatu toita.»
Virtuaalne reaalsus – teraapia ja treening
Milleks meile virtuaalne reaalsus (VR), kui olemas on ka reaalsus – mis sellest kasu?
«Ma arvan, et üks kasudest, mida virtuaalreaalsus väljaspool meelelahutuskonteksti pakub, on võimalus lugu edasi anda teise nurga alt,» räägib 3D-live-virtuaalreaalsuse ekspert Lee Busch. «Lihtsalt kirjasõna või filmi vaatamise asemel on publikul võimalus ise loos interaktiivselt osaleda. See annab senisest palju avaramad võimalused selgitamiseks ja arusaamiseks.» Õppimiseks seega geniaalne tööriist! Kuid sama väideti aastate ees interneti kohta. Nüüd teame, et teadmiste omandamise asemel eelistab enamik kasutajaid netiavarustes hoopis muul viisil aega veeta.
Üldine meelsus üha avarduvate VR-horisontide suhtes kipub samuti pigem vaenulik olema, ja seda paraku põhjusega. Seni peamiselt meelelahutuslikku funktsiooni täitnud virtuaalne reaalsus on juba kahju teinud, hüpnotiseerinud noori ja röövinud neilt huvi päris maailma vastu. Inimese elu ülevõtmiseks piisab vähemastki, lihtne nutitelefon saab sellega hakkama. Kuid VR külgetõmme on palju võimsam. See müstiline universum on magnet, sest sinu võimetel ega võimalustel pole siin piire – kõike saab proovida ilma riski ja reaalsuse kammitsateta.
Tehnoloogiakonverentsi tulevikulahenduste alalt leian palju võimalusi virtuaalse reaalsusega isiklikult tutvust teha. Lee Buch aitab mul siseneda tulevikulinna, kus saan lennata majade kohal keerduvatel ulmelistel tänavatel ja iga ukse taga avaneb uus maailm. Kuid võib end panna ka ohtlikku lahinguolukorda või minna hoopistükkis puhkusereisile paradiisiranda. Sätid VR-prillid ninale, kõrvaklapid pähe, viskad võrkkiike siruli ja oledki salajases õnnepaigas. Lained laksuvad, oled ümbritsetud hingekosutavalt kaunist loodusest.
VR pole reaalsus! Samas on tajud ja emotsioonid tugevad, kuna inimpsüühika ei tee vahet, kas tegutseme tavaelus või virtuaalses maailmas. Ja see avabki senikasutamata praktilised võimalused rakendada virtuaalreaalsust inimeste raviks. Näiteks psühhoteraapias võib inimese viia olukordadesse, mida ta tavaelus kogeda ei suudaks, mõõta täpselt keha reaktsioone ning lahendada sihipärasemalt paljusid probleeme. Hirmude ja sundmõtetega toimetulekuks suurepärane tööriist. Samuti on VR kasulik treeningus, kus tuleb silmitsi seista olukordadega, mis tavaelus oleksid eluohtlikud. Võimaluste tutvustamisel tõsteti konverentsil eeskätt esile meditsiinilisi võite ja võimalusi, kuid vaieldamatult leiab see kiiret kasutust militaarmaailmas. VR abil on võimalik sõdureid treenida varem võimatul viisil, viia tema vaimne vastupidavus, reaktsioonikiirus ja paljud muud oskused üliinimlike võimete tasemele. Tehnoloogiliselt täiustatud inimrelv on homne reaalsus.
«Ma arvan, et VR mõju tulevikuühiskonnas saab olema hiiglaslik. Eriti kui vaadata virtuaalreaalsust, vaimset reaalsust ja kombineeritud reaalsust koos,» on Buch siiski optimistlik. «Mõistagi jääb alles mängimise ja meelelahutuse aspekt, kuid VR on samuti suurepärane võimalus treeninguks. Seda nii meditsiinilistel kui ka tehnilistel eesmärkidel. Virtuaalreaalsus saab olema aina suurem osa meie elus.»
Tulevikusuhted robotiga
Tehisintellekt ehk artificial intelligence (AI) on kirgi küttev ja hirmu külvav teema – kas tulevikku valitsevad robotid? Kas masinad võtavad inimeste töö ära? «Loogika järgi peab inimene olema alati tähtsam kui robot,» muigab IT-maailma läbi-lõhki tundev Dell EMC Eesti juht Sergei Butenko. «Kindlasti peituvad siin ka ohud, kuid õnneks on samasuguseid lahinguid peetud varemgi. Kui tulid esimesed mootorid ja aurumasinad, siis kardeti samuti, kas uus tööstus jätab mingit tööd ka inimestele. Kuid selgus hoopis, et inimesed said loobuda vähem efektiivsest tööst ja keskenduda tunduvalt rohkem lisaväärtust tekitavatele ametitele.»
Mida silmaga ei näe, tekitab eriti palju kõhedust, ja sama kehtib AI puhul – tehisintellekt juba toimib, kogub ja töötleb andmeid meie kohta. Teeb seda kõikjal meie ümber ning valdavas ulatuses nähtamatuna. Silmanähtav kasutajakogemus ja kokkupuude kehastunud robotitega on vaid jäämäe tipp, digitaalsel ajul pole vajadust olla inimlik ega eksisteerida reaalsel kujul.
«Tehisintellekt ei ole mingi tulevikuutoopia, see on tänane reaalsus,» rõhutab ka Datofoxi tegevjuht Marko Külaots. «Meid teenindavad praegu robotid veebipoes, iseteeninduskassas ja isegi kasiinos ei pruugi vastas olla inimene, vaid robot. See kõik võib tunduda hirmutav, aga ei tasu karta. Lihtne näide: turvakaamera ilma tehisintellektita ainult monitoorib, kes su hoovis liigub. Kui lisada AI, ütleb kaamera sulle: näe, su laps on koju tulnud. Või et mingi täiesti tundmatu tüüp, keda sa kunagi pole näinud, on su hoovis.»
Ohtudele päris läbi sõrmede vaadata ei saa, sest uuringud on juba tõestanud, et robotitele ei pruugi jääda vaid tehnilised ülesanded. Vastupidi – nad on juhtidena inimestest paremad, kuna suudavad lähtuda objektiivsetest andmetest, laskumata emotsioonidesse. Selge see, et homses maailmas hakkama saamiseks peab inimesel olema mõistus, mis on suuteline tehnoloogiast aru saama, kuid andmetöötluses pole lootustki masinaga konkureerida – algoritm suudab sekundiga teha sama tehte, mille kallal arvutajate rühm töötaks nädalaid. Masinal pole terviseprobleeme ega tujusid, ta töötab ööpäev läbi puhkepausideta – miks peaks ta kuuletuma nõrgema üksuse korraldustele?
«Tänane kogemus ja ka meie Dell EMC statistika näitab, et 95 protsenti ohtudest tuleb siiski inimestelt, mitte masinatelt. Näiteks Google’i statistika kohaselt pole isejuhitav auto sama hästi kui avariisid teinudki. Aga kui palju on avariisid autodega, mida juhib inimene! Inimene oma emotsioonide, ambitsioonide, tujude ja tervisega on süsteemidele kindlasti ohtlikum kui süsteem ise,» räägib Sergei Butenko.
«Tuleviku küsimus ei ole, kas inimesed või robotid, vaid inimeste ja robotite koostöö,» lisab Külaots. «Nii et ole valmis oma esimeseks isiklikuks suhteks robotiga.»
Jah, inimesel pole vähimatki šanssi konkureerida masinaga analüütilises, tehnilises või füüsilises jõudluses. Kuid on ka selged eelised. Loomingulisus ja empaatia on valdkonnad, kus robotid jäävad meist veel valgusaastaid maha. Ainus, mis tulevikumaailmas inimesele eelise annab, on tema inimlikkus.
