Ajakirjanik Makarovi sõnul kasutab Putin 9. maid igati ära

Ainar Ruussaar
, Erikorrespondent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Venemaa presidendi Vladimir Putini režiim kasutab 9. maid ehk vene inimeste jaoks olulist tähtpäeva ja võidupüha poliitiliselt igati ära ja see toimib, ütles ajakirjanik Ivan Makarov kolmapäeval saates «Otse Postimehest».

«Venemaalased hakkavad varsti uskuma, et Putin (65) hõivas isiklikult Berliini,» ütles Makarov. Teise maailmasõja lõpust Euroopas möödus kolmapäeval 73 aastat.

Ajakirjaniku sõnul on Venemaa saanud paljude kaotuste osaliseks. «Kõigepealt Nõukogude Liidu lagunemine, nüüd vaatab Venemaa näiteks Gruusiat ja Ukrainat kui maid, mis ebaõiglaselt võõrandati. Nüüd võtab ta need territooriumid tagasi, nagu ta võttis tagasi Lõuna-Osseetia. Aga võite ei ole ikkagi ette näidata, see on katastroof, näiteks dopinguskandaalid. Samas oli 9. mai võit, mida tuleb meelde tuletada vähemalt iga päev televisioonis. Kui ei ole just 9. mai, siis on ikka mõne linna eest peetud lahingu või vabastamise aastapäev,» rääkis Makarov. Ta lisas, et venelastesse on sisendatud alanduse tunnet, territooriumite kaotamist ning riigi poliitilise autoriteedi kaotamist. «Ja nüüd on Venemaal inimene, kes põrutab rusikaga vastu lauda,» lisas ta.

Makarov viitas ka sellele, et Venemaa presidendi ametisse vannutamine on alati eelnenud just 9. maile. «Inimesed seostavad alateadlikult tema ametisse vannutamist võidupühaga,» märkis ta. Ajakirjaniku sõnul käib ta ise üsna tihti siselinna kalmistul, kuhu on maetud ka tema ema. «Ma näen paljusid hooldamata venelaste haudu. Neist väga paljud omaste haudu ei hoolda, aga nad tulevad pronkssõduri juurde. See näitab, kui tugevasti on inimestesse taotud mõte, et elu ei ole kõige tähtsam. Need inimesed pärinevad veidi teisest kultuurist,» märkis Makarov. Ta lisas, et kuni Venemaal on võimul Putin, ei ole Eesti ja Venemaa vaheliste poliitiliste suhete paranemine võimalik.

Makarov ütles samas, et Eesti on tolerantne riik. «Kui me sallime seksuaalvähemusi, miks ei peaks me siis sallima võidupüha tähistamist pronkssõduri juures – me ju oleme sallivad,» rääkis Makarov. «Need inimesed siin ei ületa piiri, see piir ületati siis, kui pronkssõdur oli kesklinnas. Aga pronksiööde kordumisse ma ei usu.»

Makarov rääkis, et tema 95-aastane isa on Eesti Laskurkorpuse veteran, kes käib küll mälestamas konkreetsete võitluskaaslaste haudadel, kuid ei käi kummardamas monumente. «Eesti on väga hea koht elamiseks, ega muidu ei elaks ka need inimesed siin, kes täna pronkssõdurile lilli toovad. Kuid rahva tee pronkssõduri juurde ei rohtu kunagi. Inimesed tulevad, mälestavad ja lähevad teevad tööd edasi. Kui nad tahavad siin käia, siis las käivad,» sõnas Makarov.

Ajakirjanik kinnitas, et ta oli pronkssõduri juures sõjaväekalmistul esimest korda, kuna sinna kutsus ta 9. mail intervjuud andma saade «Otse Postimehest».

Ivan Makarov on vene soost Eesti ajakirjanik, muusik ja paljude laulutekstide autor.

Saade «Otse Postimehest» on veebiküljel postimees.ee otsevaadatav igal kolmapäeval kell 11 ja järelvaadatav. Saate autor on ajakirjanik Ainar Ruussaar.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles