Postimehe lugeja Yulia saatis meile fotod ja videod Vääna-Jõesuus nähtud hülgepojast. Esialgu peesitas hülgepoeg rannaliival, ent lõi siis araks ning põgenes siis merevee ohutusse varju.
Lugeja video: Vääna-Jõesuus nähti imearmast hülgepoega (2)
/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
9. aprill 2018, 16:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) kinnitab, et hülgepojad võivad abitutena tunduda, ent ei vaja reeglina enamasti abi. Kindlasti palutakse teada anda aga sellistest hülgepoegadest, kes sõidutee poole ukerdavad või tiheasustusalal segadust tekitavad. Ise looma teisaldama hakata pole soovitav, sest hülgepojad on tegelikult ohtlikud.
«Hülgepojad on kiskjad, kes kasutavad oma teravaid hambaid kõhklematult enesekaitseks. Jõudu on neil vaatamata hädisele olekule piisavalt ja halvemal juhul võivad nad ka näpu otsast hammustada,» manitses ELL juhatuse liige Kadri Võrel. «Lisaks raskele traumale võib hülge hammustusest sattuda inimese organismi bakter, mille ravi on äärmiselt keerukas ja vaevanõudev.»
Läänemere regioonis on poegimisperiood veebruarist aprillini. Hallhüljes sünnitab korraga ühe, väga harva ka kaks poega ja emad on üksteise, võõraste poegade ja isaste suhtes väga agressiivsed. Pojad kaaluvad sündides 10–12 kilogrammi ja on kaetud lootevillaga, mis asendub umbes 3 nädala pärast päriskarvaga. Pojad hakkavad iseseisvalt toituma 1–2 kuu vanuselt.
Tiheasustusalale sattunud või nähtavate puremisjälgedega hülgepoegadest palutakse teada anda eestimaa loomakaitse liidu infotelefonile 53 230 230, keskkonnainspektsiooni lühinumbrile 1313 või häirekeskuse hädaabinumbrile 112.