FOTOD JA VIDEOD: Rakvere lihatööstuse streik on löönud kõik senised rekordid, ametiühing lubab lähiajal jõulisemaid samme (8)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Streik Rakvere lihatööstuses on tänase seisuga kestnud 31 päeva, kujunedes sellega taasiseseisvunud Eesti pikima kestusega streigist. Lõppu sellele aga ei paista veel niipea, kuna ametiühing on veendunud, et tööandjal raha palga tõstmisel oleks, ta lihtsalt ajab töötajatega jonni.

«Streik on kestnud tänaseks 31 päeva. Püstitatud on uus Eesti taasiseseisvumisaja rekord,» teatas täna toimunud pressikonverentsil Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson. Seni hoidis pikima streigi rekordit tervishoiutöötajate kunagine streik, mis kestis 25 päeva.

Küll aga tõdes Peterson, et tegelikult on see kurb uudis, sest mitte keegi ei taha teha rekordit streikimises. Kindlasti ei ole streik aga ametiühingute juhi sõnul läbi kukkunud, kuna see ei ole veel lõppenuks kuulutatud. Ka ütles Peterson, et kuna seni pole tööandja streikivate töötajatega läbirääkimisi jätkanud, plaanivad ametiühingud järgmistel nädalatel jõulisemaid samme.

Seda, mis sammud täpsemalt ametiühingul plaanis on, kuula lähemalt juuresolevast videointervjuust.

«Tõesti, Eesti rekord on sündinud, streik kestab juba rohkem kui kuu aega,» kinnitas ka ametiühingute keskliidu organisatsioonisekretär Artjom Arhangelski. «Kui me vaatame, kuidas tööandja sellel perioodil endast märku on andnud või käitunud on, siis kokkuvõtlikult on meie arusaam see, et asi ei ole üldse rahas - et tööandjal ei ole puudust rahast, et tõsta palka,» lisas ta.

Nimelt on ametiühing veendunud, et asi on pigem suhtumises. «Tööandja ei taha, et ametiühingud tegutseks ja laieneks. Kui me vaatame, siis juba oktoobrikuus 2017 on Anne Mere öelnud, et ühes üksuses palka tõstes laieneb ametiühing jõuliselt. See annab juba märku, mida selle all mõeldakse. Ja see on kurb, põhjendas Arhangelski.

Viie aasta jooksul tõusis palk kategooria arvelt

Nii arvabki ametiühing, et asi ei ole rahas, vaid võimuvõitluses. «Et ametiühing ei laieneks, sest kui me juhuslikult saame selle palgatõusu, siis tööandja on kaotanud ja meie oleme võitnud,» lausus Arhangelski.

Kuigi seni on HKScan Eestis korduvalt kinnitanud, et iga-aastaselt on töötajate palgad keskmiselt ligi kuus protsenti tõusnud, siis ei pea see väide üldse paika ühe streikija, Janek Sammuli sõnul. «Minul saab seal varsti viis aastat töö oldud ja ainus, mis on tõusnud selle aja jooksul, on miinimumpalk,» märkis streikija.

Kuigi miinimumi tase on tõusnud selle aja jooksul, on aga tema palk jäänud sisuliselt samaks. «Minu palk on selle viie aasta jooksul tõusnud ühe korra, kui ma tegin endale kategooria ja see tõus tuli selle kategooria arvelt. Mitte ei tõusnud palk, vaid tõusis kategooria. Palgatase jäi täpselt samasuguseks,» kirjeldas Sammul.

Seda, kas streikijad juba ühes ruumis koosviibimisest tüdinud ei ole, vaata lähemalt juuresolevast videointervjuust!

Kuigi tapamaja töötajate streik kestab, on vahepeal kuulutatud lõppenuks teiste lihatööstuse osakondade töötajate esimene toetusstreik. «Juristid jõudsid järeldusele, et teist toetusstreiki me korraldada ei tohi. Ainuke streik, mis on teiste töötajate poolt võimalik, on hoiatusstreik, milleks peab olema formuleeritud oma nõue,» lausus Peterson.

Streigifondis piisavalt vahendeid

Küll aga lisas ta, et nad on hakanud lisaks tapamaja töötajatele ka teiste HKScani osakondade töötajate pöördumisi juhtkonna poole koguma, et hoiatusstreik võimalikuks võiks saada. «Kõikides HKScani operatsioonides on töötajatel palganõuded, enamus neist on esitatud eelmise aasta jooksul kirjalikult ja on saanud suhteliselt üleoleva vastuse,» märkis Peterson.

Kuigi tööandja on vahepeal moodustanud ka omalt poolt töötajate esindajatest töögrupi, siis ametiühingute keskliidu juhi sõnul ei ole sel seaduse silmis mingit võimu, vaid ennekõike peab tööandja aktsepteerima töötajate esindajana mullu oktoobris loodud ametiühingut. «Sel tegelikult ei ole Eesti seaduste kohaselt mingeid volitusi,» kinnitas Peterson.

Kuivõrd streik on juba üle kuu aja kestnud, siis on sellest minemas juba esimesed palgaväljamaksed streikijatele ka nende toetusteks loodud streigifondist. «Streigifondi seisust üldjuhul ei räägita, seetõttu ma ütlen, et seal on piisavalt. Meil täna tehakse väljamakseid selle kuu streikimise katteks,» lausus Peterson. Tema kinnitusel on rahalisi toetajaid olnud palju.

«Me oleme siin toimuval väga teravalt algusest peale silma peal hoidnud,» rääkis tänasel pressikonverentsil kohal olnud Soome toiduainetööstuse töötajate ametiühingu peasekretär Henri Lindholm, kelle kaudu on Rakvere lihatööstuse palgavaidlus viidud ka HKScani Soome tehaste ametiühingute liikmeteni.

Soomlased kohtusid ka Latvaneniga

«On asju, mille osas üks ametiühing ei saa järeleandmisi teha ja see on töötajate koondumisvabadus. Ehk nende õigus moodustada ametiühinguid ja valida oma esindajad, rääkida läbi kollektiivlepingut ja seda ka töötajate nimel allkirjastada,» toonitas Lindholm.

Ka ütles ta, et ajal, mil Eesti tähistab sel aastal oma 100. sünnipäeva, on näha, et asjad on hakanud muutuma ka Eesti ühiskonnas. «Minu meelest ei ole see enam jätkusuutlik ärimudel, kui välisettevõtted tulevad Eestisse ainult sellepärast, et see on odava tööjõu maa,» märkis Lindholm. Ühtlasi ütles ta, et seda, et üks streik venib enam kui kuuajaliseks, Soomes ei juhtuks.

Miks Soomes nii olla ei saaks, vaata ja kuula lähemalt järgmisest videointervjuust.

«Soomes on palju HKScani tehaseid ja kaasatud on sealseid usaldusisikuid. nendega toimub meil tihe koostöö, me pidevalt anname neile infot selles osas, mis tegelikult toimub. Mis tegelikult on tõde,» selgitas Artjom Arhangelski.

Ta tõi välja, et näiteks on soomlastele jagatud ekslikku infot, et Eesti saab ametiühingu moodustada alles siis, kui sinna kuulub 50 protsenti töötajatest. «See ei vasta tõele! Tekib küsimus, miks HKScani juhatus esitab inimestele sellist infot,» nentis Arhangelski.

Peterson lisas, et sellel nädalal kohtusid Soome usaldusisikud kontserni juhtkonnaga ja kohal oli ka ettevõtte tegevjuht Jari Latvanen.

Vaidlus kestnud ligi viis kuud

Töövaidlus Rakvere lihatööstuses sai alguse mullu 17. oktoobril, kui 64st tapamaja töötajast 27 korraldasid tööseisaku, mida lihatööstuse omanik HKScan Estonia nimetas ebaseaduslikuks.

Küll aga alustasid 25 tapamaja töötajat tööandjaga 24. oktoobril palgaläbirääkimisi, kus töötajad nõudsid algselt 50-protsendilist palgatõusu. Protsessiga liitus novembri keskel ka riiklik lepitaja Meelis Virkebau, kes kuulutas 14. detsembril läbirääkimised siiski luhtunuks.

Nii Meelis Virkebau kui ka Eesti ametiühingute juhi Peep Petersoni sõnul ei soovinud tööandja töötajatele mingeid järeleandmisi teha. Peterson ütles, et tööandja ei olnud nõus isegi 100-eurose kuupalga tõusuga.

Postimehele teadaolevalt saavad Rakvere lihatööstuse tapamaja töötajad kuus kätte keskmiselt 750–900 eurot. Teisisõnu, nende brutokuupalk jääb 925 ja 1120 euro vahele. 

HKScan Estonia juht Anne Mere on öelnud, et kogu ettevõtte palgasüsteemi uuendatakse 2018. aasta esimeses kvartalis. Ka on ta sõnanud, et ei ole mingil viisil vastu töötajate soovile ametiühinguid moodustada.

HKScan Estonias on kokku ligi 1130 töötajat. Neist 785 töötab Rakvere lihatööstuses ja 240 inimest Tabasalu lihatööstuses. Ülejäänud töötavad Talleggi linnukasvatuses.

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles