POPULAARNE TELESERIAAL "PANK" VAATA SERIAALI EPISOODE SIIT

Meelde tasub jätta oluline tõsiasi – emotsioonid on võimelised mõjutama füüsilist keha, füüsiline keha aga ei ole võimeline mõjutama emotsioone.

See on seaduspära, mis kehtib kõigi inimeste puhul. Emotsioonid annavad füüsilisele kehale vajalikke, aga ka mittevajalikke impulsse. Emotsioon on siin primaarse mõjuga, füüsiline mõju on alles sekundaarne. Näiteks, kui meil oleks riistapuu, mis väga kiiresti ja efektiivselt registreeriks muutusi sinu verepildis, siis kõigi erinevate emotsioonide puhul saaksime me pisut erineva näidu. See tähendab, et emotsioonist põhjustatuna tekib keha keemias vastav muutus. Sinu füüsilises kehas toimuvad protsessid on enamasti kõik keemilised. Vastavalt emotsioonile, mis sind mõjutab, muutub sinu füüsilise keha biokeemia. Aga biokeemia on midagi sellist, mis on otseses seoses igasuguste füsioloogiliste protsessidega. Muidugi ka närvisüsteemiga.

Oled ju kuulnud, et teatavaid emotsioone nimetatakse mürgisteks emotsioonideks. Tõdetakse: ta ütles mulle nii mürgiselt. On olemas ka teatud emotsioone, mis teevad inimesi kas nooremaks või vanemaks. Ilmselt oled pannud tähele, et need, kes kannatavad pikka aega näiteks depressiooni all, vananevad hästi kiiresti? Kuidas see juhtub? Muutusi, mis toimuvad nende füsioloogias, füüsilisel tasandil, põhjustab teatud liiki emotsioonide pikaajaline mõju. Keha on aga olukordade muutumisega kohanev. Emotsiooni pikaajaline kogemine on olukord, millele keha on sunnitud reageerima ja vastavalt sellele muutuma. See tõestab kõige silmanähtavamalt, kuidas emotsioonid mõjutavad füüsilist keha, vahel väga-väga drastiliselt.

Mõne inimese puhul öeldakse, et üleöö on juuksed halliks läinud. Ega juuksed iseeneslikult ju värvi muuda. Kui vaatame seda inimest emotsioonide valguses, siis näeme, et juuste värvimuutusele eelnes mingi väga intensiivne emotsioon. Tavaliselt me ei keskendu emotsioonidele. Ütleme, et tal oli mingi õnnetus, mingi tõsine jama. Kuid õnnetus ega väline jama ei tekita sellist muutust ilma sinu sees sündmusega resoneeruvate emotsioonideta. Nii et emotsioon on antud näite puhul hallide juuste tekkimisega otseselt seotud. Olen kuulnud vanu inimesi ütlemas, et murest tuli pähe kõõm. See on jällegi otsene seos emotsioonide ja füüsilise keha vahel. Rääkimata sellest, et emotsioonid kas tõstavad või langetavad vererõhku. „Ma ei tohi vihastada, siis vererõhk tõuseb,“ öeldakse.

Mida teeb ärevuse emotsioon? Süda töötab, mis hirmus, higi voolab. Mida teeb viha, raev, rahulolematus? Keha valdab füüsiline pinge, kas võitlusvalmidus või valmisolek ära joosta. Hirm on otseselt seotud füsioloogiaga. Füüsilisele kehale emotsioonide kaudu ohtlikuks tunnistatud olukordades tekib väga huvitav nähtus. Siseorganid tõmmatakse kokku ning veri pressitakse perifeeriasse, lihastesse, et anda neile vere kaudu liikuvate toitainetega võimsust juurde. Aju mõlemad suured poolkerad lülitatakse välja, aktiveeritakse instinkte juhtiv väikeaju selleks, et saaks olukorrale reageerida võimalikult kiiresti ja jõuliselt.

Nii et emotsioonide mõju füüsilisele kehale on otsene. Ka suurema osa füüsilise keha haigustest põhjustab ilmselgelt emotsioonide otsene või kaudne mõju. Kroonilised emotsioonid on sellised, mis on sinu elus sagedasti kasutatavate emotsioonide komplekt – iseloom. Igale inimesele on näkku kirjutatud, mis emotsioonid on tema elus valitsevad.

Näiteks kasvajad on samuti füüsilise keha reaktsioon mingitele elus valitsevatele tingimustele. Kasvajad ei teki kunagi niisama, kuigi viimase aja uuringud ütlevad, et põhjuseks on halb juhus või ebaõnn. Et kasvaja või vähk saaks üldse tekkida ja areneda, peavad selleks olema eelnevad soodsad tingimused. See tähendab, et peab olema mingi muutus enne, kui protsess jõuab rakutasandile. Samas, füüsilist keha mõjutavad otseselt paljud füüsilised faktorid: keskkond, milles keha asub, hingatava õhu kvaliteet, toidus sisalduvad keha talitluseks vajalikud ained, vesi, puhkus, füüsiline aktiivsus. Eelnimetatud faktorite mõju või nende puudus tekitab kehas tundeid – juhiseid sinule kui keha peremehele. Emotsioonid avaldavad aga keha talitlusele mõju juba enne rakutasandit – nõrkade elektriliste laengute tasandil.

Elektrilaengutel põhineb nii meie keha molekulide elu kui ka närvisüsteemi töö. Siit tekib seos emotsioonide mõjuga. Erinevad emotsioonid ja nende intensiivsus on erineva energeetilise laengu suuruse ja mõjuulatusega. Närvisüsteem reguleerib kehas kõike, sh hormoonide reguleerimist. Nii et kui me näiteks vaataksime emotsiooni mõju all oleva inimese verepildi hormonaalset osa, näeksime seal juba emotsioonide tekitatud muutusi.

Tahan öelda, et kui sa vabaned teatud emotsioonidest, siis tänu sellele, et füüsiline keha on täiesti autonoomne ja saab ise hakkama ka ilma emotsioonideta, korrastab füüsiline keha ise enda füsioloogilised protsessid. Keha teeb ennast ise korda, kui teda pidevalt mingite krooniliste emotsioonidega ei ruineerita. Kui see näide tuua füüsilisse maailma, siis näiteks, kui sa süstemaatiliselt ei jäta oma sõrme igal hommikul ukse vahele, siis saab ta sul terveks. Muidugi, kui sõrm pole juba lootusetult vigastatud.

Emotsioonid / Foto: Apollo

Tegemist oli katkendiga Ingvar Villido uuest raamatust «Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus».

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad