AASTALÕPUINTERVJUU: peaminister Ratas näeb Eestis õnnelikku ajastut ega heitu kriitikast

Postimehe aastalõpuintervjuus tõdeb peaminister Jüri Ratas, et tänavu on Eesti riigi jaoks tehtud hädavajalikke otsuseid, mis on oodanud järge juba aastaid. Valitsusjuhi sõnul elab Eesti õnnelikku ajastut ning kriitikute ja konkurentide pärast ta ei muretse, vaid soovib neilegi jõudu.

Jõulud on üllatuste aeg – kas 2017 läheb teie jaoks kirja kui heade või halbade üllatuste aasta?

2017 on olnud päris tubli aasta. Oleme näinud Eesti riigi rahulikku arengut ja seda, kuidas Eesti on alustanud oma sajanda juubeli tähistamist.

Ühelt poolt võib mõelda, et see on tavapärasus, teisalt on see erilisus. Meie riik on jõudnud nii kaugele läbi meie inimeste töö. Järgmise aasta 24. veebruaril saame öelda, et Eesti riik ongi 100-aastane.

Tänu ettevõtluskeskkonnale oleme näinud sel aastal päris head majanduskasvu ja ma loodan, et see on võimalikult jätkusuutlik. Loodan ka, et see on kaasav majanduskasv ja jõuab inimesteni.

Eriline on see aasta ka seetõttu, et oleme Euroopa Liidu Nõukogus olnud eesistuja, nii et on olnud palju toimetamisi sel aastal.

Postimehe eelmises aastalõpuintervjuus ütlesite, et teile ei meeldi kui teie abikaasa teid üllatab, sest siis ei kontrolli teie olukorda. Kas praegu poliitikas kontrollite teie olukorda?

Kui võtame koalitsiooni toimimise aluseks, siis koalitsioon toimib täna hästi. Koalitsiooni sisekliima on töine, usaldusväärne, poliitikas on Eesti Vabariigis rollid jaotatud väga hästi. On seadusandlik ja täidesaatev võim.

Kas tänane poliitiline kultuur rahuldab teid?

Poliitiline kultuur peab ja võiks alati kasvada. Koos meie riigi, poliitikute, sealhulgas Jüri Ratasega, poliitiline kultuur Eestis tõuseb – arvestatakse rohkem.

Kui palju on teil jõuludel võimalik aega maha võtta ja perega teatrisse ja kinno jõuda?

Jõulude ja uusaasta vahel on ikka mõned päevad, kui on võimalus minna maale ja olla oma kõige lähedasematega ja oma vanematega.

Aasta lõpp peaks olema rahulikum aeg, kuid poliitikas on olukord ärev. Tundub, et Reformierakond plaanib opositsioonis juba uut peaministrit. Teeb see teid ärevaks?

Ärevaks ei tee. Kui ma lähtun viimastest Turu-uuringute reitingutest, siis taaskord näeme, et koalitsiooni toetus on suurem kui opositsioonil ja see on olnud nii läbi aasta.

On arusaadav, et erakonnas valmistuvad 2019. aasta märtsis toimuvateks riigikogu valimisteks. Kindlasti ma soovin jõudu Reformierakonnale oma uue esimehe valimisel.

Reitingust hoolimata on Keskerakond viimasel ajal toetust kaotanud. Seda nii Kadri Simsoni skandaali, maksude tõstmise, aga ka selle tõttu, et üleriigilise tasuta transpordi plaani ei toeta ükski teine erakond, ei toeta ka Eesti president.

Viimane Turu-uuring näitas Keskerakonna toetuseks 29 protsenti, Reformierakonnale 24 protsenti. Maksude poole pealt lugesin just tänast (20.12. – M.V.) Postimeest ja olen sellega nõus – kui enamik Eesti inimesi saab igakuiselt – ja ka seda intervjuud vaadates – alla 1000 euro kätte, siis ma arvan, et on hästi oluline maksusüsteemi muuta.

Uus tulumaksuvaba miinimumi tõus 500 eurole tähendabki seda, et need inimesed, kes täna teenivad brutopalgana 1200 eurot ja netopalgana alla 1000 euro, hakkavad järgmisel aastal teenima 64 eurot rohkem.

Minu meelest kõnekas fakt, et ühe viiendiku inimeste, kes teenivad Eestis kõige vähem ja teise viiendiku, kes teenivad kõige rohkem vahe on Eestis 5,8-kordne. Loomulikult ma arvan, et Eesti vajab võrdsemat ja solidaarsemat maksusüsteemi.

Kokkuvõttes ei tähenda see võitu ainult neile, kes hakkavad rohkem teenima, vaid võitu kogu Eesti ühiskonnale. Eesti ühiskond on kindlam, turvalisem ja majanduskasv aitab sellele kaasa.

Kellele tähendab võitu tasuta ühistransport, kui pikas perspektiivis on selge, et tasuta lõunaid ei ole?

Kõige konkreetsem on fakt, et pealinnas toimib tasuta ühistransport juba mitu aastat ja elanikud on selle väga hästi vastu võtnud.

Pealinna sees ei konkureeri ühistransport rongide ega liinibussidega. Konkurents ja struktuur, mida võrrelda, on väiksemad.

Pealinnas on väga tugev konkurents. See on ühistranspordi ja eraisiku sõiduki vahel – kumba valitakse? Edasi tekib küsimus, kas näeme rohkem või vähem ummikuid, missugune on keskkonna- ja mürasaaste, loomulikult ka operatiivsus tipptundidel.

Tasuta ühistranspordi küsimus oli selle koalitsiooni tegemisel arutluse all ja peamine soov oli, et maakonnasisestel liinidel tekiks võimalus korraldada seda tasuta või tihendada liine.

Postimehe aastalõpuintervjuus ei toeta tasuta ühistranspordi ideed ka president Kaljulaid. Kas ta saab millestki valesti aru?

Ma ei ole presidendiga sel teemal vestelnud, aga kui ta küsib, siis me kindlasti vestleme sellest.

Keskerakonna otsuste kiirus on pälvinud kriitikat, et teete kiirustades tagasi kümmet aastat opositsioonis. Otsuseid on tehtud palju ja kardinaalseid, kuidas te kriitikale vastate?

Tõsi on, et paljud küsimused on olnud pikalt lahendamata. Alustame kas või haigekassa lisarahastusest – küsimus on olnud üleval üle kümne aasta. Rahastamine peab olema selline, et igal aastal poleks ohtu, et meditsiinitöötajad tulevad tänavale streikima.

Täna oleme läinud seda teed, et mittetöötavate pensionäride eest hakkab riik maksma 13 protsenti ravikindlustuse osa.  Selle aasta kevadel nägime, et meedikud ei tulnud streikima, kui see pidi algama 15. Mail. See on oluline.

Põllumajandusreformiski on vaja selget edasiminekut. Euroopa Liit lubab maksta pop-up toetusi oma põllumeestele ja kui seda ei tehta, siis meie põllumehed ei saa konkureerida samadel alustel. Mul on hea meel, et tänane valitsus on top-up toetused taastanud juba sel aastal maksimaalses määras.

Soovime muuta ka pensionireformi, et see oleks solidaarsem ja sidusam. Et esimeses sambas oleks suurem osakaal tööstaažil. Ka tulumaksuvaba miinimum tähendab inimestele suuremat sotsiaalkindlust.

Usun, et suur osa rahvast nõustub, kui ütlen, et Jüri Ratas on sümpaatne peaminister. Kuid mida ütleksite kriitikutele, kes leiavad, et te pole eriti konkreetne oma vastustes ja sõnumites?

Soovin jõudu neile.

Vaata täispikka intervjuud peaministriga videost.