Postimees uuris tervise innovatsioonikonverentsil oma ala asjatundjatelt, millises suunas eestlaste toiduteadlikkus liigub. Toitumisteadlaste sõnul leiab Eestiski aset teadliku ja mittehooliva segmendi diferentseerumine ehk ebatervislikke toitujaid huvitab see teema järjest vähem ning tervisesõbrad kipuvad kalduma äärmustesse.
VIDEO Toitumisteadlane: tervislikud ja ebatervislikud grupid kaugenevad teineteisest (1)
/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
13. november 2017, 10:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kriitiline hindamine ja terve mõistus on olulised – kui pakutakse mingi tootega imepäraseid lubadusi, siis neid ei tasu uskuda,» sõnas toitumisteadlane Sirje Vaask Postimehele.
«Riiklikes toitumissoovitustes on sõnastatud väga lihtsad põhitõed. See tähendab piisavalt puu- ja köögivilja, täisteratooteid, vähe lihatooteid ja vähe maiustusi,» lisas Vaask.
«Surume tihti oma keha kuulamist maha, võiksime end rohkem usaldada ja selle põhjal otsustada, mida vajame,» märkis ka toidukaubanduse juht Kadri Aguraiuja.
«Toimub diferentseerumine – need, kes juba toituvad tervislikult, soovivad toituda veelgi tervislikumalt, mahedamalt, ökonoomsemalt ja need, kes ei hooli, ei tee seda jätkuvalt,» lisas Vaask.
«Seda lõhet võiks vähendada nii, et need, kes toituvad äärmuslikult tervislikult, mõistaksid riske, mis sellega kaasneb ja teiste puhul tuleb ikka korrata põhitõdesid.»