Vikatiga niitmine paneb eestlaste südame põksuma (1)

Kelly Olesk
, Tartu Postimehe suvereporter.
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

«Vikatiga niitmine on eestlastel geenides!» hüüdis Heinar Puhkim, kes teist aastat Eestimaa Loodus Fondi (ELF) talgute suvekoolis osaleb. Ta ütles, et kõik, kes suvekooli tulevad, õpivad niitmise väga kiiresti ära ning hakkama saab igaüks, kel vähegi huvi.

Suvekoolis korraldatava niitmisvõistluse võitis tänavu  Inglismaalt pärit Simon Damant, kes niitis talle ette antud platsi vaid kahe minuti ja 43 sekundiga. Võitja auhinnaks oli vikatitera. Olgu öeldud, et keskmine aeg jäi viie minuti kanti. Damant rääkis, et võidu tõi siiski tehnika, sest tavaliselt ei niideta nii suure kaarega, mistõttu tuleb liigutusi teha rohkem ja sellepärast kaotatakse ajas. Damantile õpetati niitmist Rumeenias ning ta on sellega tegelenud umbes 12 aastat.

Esimest korda!

Esimest korda suvekoolis vikatit käes hoidnud tallinlane IT-spetsialist Aavo Moltsaar ütles, et niitma tulek oli väga õige otsus. Moltsaar tuli suvekooli huvist looduse vastu ning jäi selle tegemistega rahule. Samuti esimest korda talgute suvekooli tulnud Kairi ja Ahti Roostalu arvates on see väga hea ja mõnus ettevõtmine.

Kui võistlusel osalesid enamasti mehed, siis pärast võistlust haarasid vikatid ka naised. Talgulised niitsid luhtasid nii täna kui ka eile. «Eile niitsime umbes kolm hektarit,» ütles üks korraldajatest Piret Väinsalu. Seda, kui palju kokku luhtasid on niidetud, korraldaja öelda ei osanud.

Vikat vs. trimmer

Murutrimmer töötab kütusel ja see suurendab ökoloogilist jalajälge

Väinsalu rääkis, et sel aastal osaleb umbes 60 inimest mitmelt poolet Eestist. Tema sõnul peetakse suvekooli neljandat aastat, aga Alam-Pedja looduskaitsealal Palupõhjal ollakse esimest korda.

Vikatiga niitmine on loodusele kasulikum, kuna erinevalt murutrimmerist on vikat terav ja lõikab heina. «Trimmeril on jõhv, mis kerib taime sinna ümber ja tõmbab ta katki,» seletas Väinsalu. Lisaks on vikatiga niitmine vaikne, mitte mürarikas. «Murutrimmer töötab kütusel ja see suurendab ökoloogilist jalajälge,» rõhutas Piret Väinsalu looduse kahjustamisele. Heinar Puhkim, kes teist aastat osaleb, lisas, et niitmine on kasulik ka füüsilisele vormile, sest pidevalt tuleb end vikatiga ühes taktis liigutada. Ka Kairi Roostalu nõustus sellega, et füüsis tugevneb ning niitmisele järgneval päeval annavad lihased tunda. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles