Pagari tänava KGB vangikongid avatakse külastajatele

Uwe Gnadenteich
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
KGB Pagari tänava kongid.
KGB Pagari tänava kongid. Foto: Mihkel Maripuu

Tallinna vanalinnas Pagari 1 hoone keldris asuvad endised KGB vangikongid avatakse laupäeval külastajatele.

Muuseumi on endise KGB hoone keldrisse plaanitud juba ammu, nüüd saab see renoveeritud hoones teoks.

«Kui maja läks siseministeeriumi käest Tolaram Grupi valdusse ja seda hakati renoveerima, oli lepingus klausel, et need kuus kongi jäävad muuseumiks,» ütles Okupatsioonide Muuseumi juhataja Merilin Piipuu. «Muuseumi avamine on seisnud ilmselt selle taga, et pole olnud inimesi, kes oleks sellega tegelenud. Aga Okupatsioonide Muuseum on seda nüüd kaks aastat ette valmistanud. Suure panuse on andnud Trivimi Velliste, kes tuligi meie juurde ettepanekuga, et tehku me see asi ära.»

Üks keerulisemaid probleeme on tema sõnul olnud ligipääsu võimaldamine keldrisse Pika tänava poolt, sest esimest ruumi on kaasajastatud ning selles asus alajaam.

«Kokku on siin kuus kongi ja üks kartser. Kartser ongi säilinud kõige rohkem algsel kujul. Sellest kartserist võib lugeda Pagaris hoitud inimeste mälestustest,» juhatas Piipuu.

Pikal koridoriseinal kujutatakse maja ajalugu ajateljel. See maja ehitati 1912. aastal elamuks.

«Eesti Vabariigi väljakuulutamise järel kogunes majas mitmel korral Ajutine Valitsus. Võib öelda, et kindral Laidoner juhtis tervet Vabadussõda selle maja neljandalt korruselt, kus oli tema kabinet. Aastal 1940 tulid siia nõukogude julgeolekuorganid. 1940–1941 olid võib-olla kõige koledamad aastad maja ajaloos, samuti alates 1944. aastast kuni 1950. aastateni,» rääkis ta.

Esimeses kongis on üleval maja ja laiemalt Eesti ajalugu, teine kong on kujundatud ülekuulamisruumiks. Ühes kongis näeb Raua tänavalt pärit eksponaate. Nimelt teatasid ühe sealse maja elanikud, et ka nende kodumaja keldris olid kunagi vangikongid ning keldris on praeguseni säilinud vangide narid, mida elanikud kasutavad nüüd moosipurkide hoidmiseks.

«Uurisime Eesti Mälu Instituudist ja teistelt ekspertidelt, aga keegi ei teadnud, et seal oleks konge olnud. Tuli välja, et Teise maailmasõja ajal oli seal punalipulise Balti laevastiku kolmas osakond, mis neid konge kasutas,» rääkis Piipuu. Sealt saadigi muuseumi jaoks vangide narid.

Okupatsioonide Muuseumi kogudest on pärit kurikuulus kapp, millesse lukustati inimesi piinamiseks ning millest on juttu päris paljudes mälestustes.

«Nüüd on kõigil võimalik näha, kui kitsas inimesel selles kapis oli. Kuna siin oli eeluurimisvangla, on väga paljudes lugudes juttu just piinamisest. Kõigele lisaks olid kongid ülerahvastatud. Nii mõnigi inimene on mälestustes nimetanud Pagari tänavalt Patarei vanglasse sattumist kuurorti sõitmiseks,» ütles muuseumi juhataja.

KGB vangikongid

  • Tallinnas Pagari 1 hoone keldris
  • 22. juulil avatud kella 13–01
  • Kell 13, 15, 17, 19, 21 kõnelevad giidid külastuse sissejuhatuseks hoones toimunud sündmustest
  • Kell 23 ja 24 öine ringkäik giidiga
  • Päeva jooksul kogutakse inimeste mälestusi KGB vangikongidest.
  • Avamispäeval maksab pilet kaks eurot.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles