Orelimeister: Paide kiriku orel on üks romantilise ja tugeva kõlaga pill

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Üle 80 aasta tagasi valmistas Tannil Kriisa Paide kirikusse oreli, millele jäi rahapuudusel paigaldamata kolm keelregistrit. Eesti Vabariigi 100 aasta juubeliks tahab lapselaps Hardo Kriisa vanaisa kätetöö ära lõpetada.

Orel saab juurde keelregistri Oboe, millel on 58 erineva pikkusega vilet. Peale selle saab kiriku orel keelregistri Trompete, mis koosneb samuti 58 vilest, ja Posaune, millel on 30 vilet.

Kriisa on seda meelt, et küllap plaaniti 84 aastat tagasi esimese vabariigi ajal valminud orelit puuduolevate keelregistritega täiendada lähiaastate jooksul, kuid juhtus nii, et selle tööni jõutakse alles ligi 85 aastat hiljem.

Kriisa selgitas, et Paide kiriku orel sobib jumalateenistuse läbiviimiseks väga hästi, kuid kontsertide tarvis on kolm keelregistrit puudu. «Sümfooniaorkestris on keelpillirühm ja puhkpillirühm. Kui seda orelit sümfooniaorkestriga võrrelda, siis siit on puudu trompetid ja sellised puhkpillid. See annab nüüd orelile väga palju juurde,» lausus ta.

Kriisa kiitis Paide kiriku akustikat ja kui orel järgmiseks aastaks valmis saab, siis võib tema meelest sellest kujuneda hinnatud kontserdipaik.

Vanaisa töö kohta jätkus Kriisal üksnes kiidusõnu ja kui pilli eest korralikult hoolt kanda, siis võib selle saatel Paide kirikus ka Eesti Vabariigi 200. aastapäeva tähistada. «Oreli puhul ongi väga tähtis hooldus nagu autodegi puhul,» lisas ta.

Kriisa tunnistas, et vanaisa ehitatud ja isa hooldatud pilli on temal lõpetada lihtsam, sest ta tunneb eelmiste meistrite kätetööd. «Hiljuti anti minu kätte üks koduorel ja kinnitati, et see on Kriisade tehtud. Vaatasin siis, mis jama see on, kuni sain aru, et see ei ole meie pill. Igal meistril on oma käekiri,» lausus ta.

Kriisa selgitas, et hakkas isaga oreleid häälestamas ja hooldamas käima seitsme- või kaheksaaastaselt ning ongi nii selle töö selgeks saanud. Dünastial ei paista lõppu tulevat, sest suurematel töödel käib Hardo Kriisal abiks tema kolm poega.

Järvamaal on Kriisade orel veel Türi ja Järva-Peetri kirikus.

Paide kiriku organist Olaf Lääne on sellel orelil mänginud 1973. aastast. «Nõukogude ajal jäi kümme aastat vahele, siis anti valida, kas jätkan kirikus oreli mängimist või muusikakoolis õpetajana. Valisin õpetajaameti,» ütles ta.

Lääne meelest on oreli lõpuni ehitamine hea uudis ka Paide muusikakoolile, sest praegu õpib orelimängu kaks õpilast, kes saavad edaspidi seda teha täiusliku pilliga.

Lääne sõnas, et oreli olukord on viimaste aastatega paranenud. Pilli üks suurim vaenlane on temperatuuri ja niiskuse kõikumine. Aastaid tagasi paukus kirikus talvel isegi pakane. Nüüd hoitakse pühakojas ühtlast temperatuuri ja vastava aparaadiga saab reguleerida ka õhu niiskusesisaldust.

Lääne mäletab, et on talvel kirikus mänginud ka 15kraadises külmas, nii et näpud jäid kangeks. Selle tarvis ehitati organistile nii-öelda kiosk ümber, mis polnud küll ilus, kuid praktiline. Oreli korrastusega kaob ka see ehitis.

EELK Paide Püha Risti koguduse juhatuse liige Andres Jalak ütles, et kui viimastel aastatel on korrastatud kiriku välimust, siis tänavu tuleb keskenduda orelile.

Jalaku arvutusi mööda läheb oreli korrastus maksma 22 000 eurot. 5000 eurot sai kogudus nii-öelda riigikogu katuserahast ja kogudus on selle töö tarvis korjanud samuti 5000 eurot.

Jalak on kirjutanud taotluse kohaliku omaalgatuse programmi, kust loodab tulevat paar tuhat eurot. «ca 9000 eurot on meil veel puudu,» märkis ta.

Möödunud aastal olid kohalikud elanikud ja ettevõtted nõus toetama kirikukella remonti, mistõttu julgeb Jalak loota, et samamoodi õnnestub puuduolev raha kogukonna abiga kokku saada ka oreli puhul. «Soovime oreli korda saada Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks, mis oleks ühtlasi kohalike elanike kingitus meie riigile,» lisas ta.

Kuigi orelitööd alles algavad, peab Jalak juba kontserdikorraldajatega läbirääkimisi. «Olen käinud orelikontsertidel Raplas, aga miks me peame sõitma selleks teise maakonda, kui need võivad ka meie kodulinnas toimuda,» ütles ta.

Kohalike ettevõtjate toetusel loodab Jalak panna tänavu ka kiriku torni luugid automaatselt avanema. «Suurte kellade heli pole praegu hästi kuulda, aga kui saame paigaldada süsteemi, mis luugid enne kellade helisemist avaks, siis on see palju paremini kosta,» põhjendas ta.

ORELI EHITUS VAJAB TOETUST

Kiriku oreli lõpuni ehitamiseks saab teha annetusi EELK Paide Püha Risti koguduse kontole EE691010702000729006 märgusõnaga «Orel» või kirikus korjanduskastidesse.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles