PÄEVAINTERVJUU Jõks suhkrumaksust: kas ülekaaluline minister näitab eeskuju? (20)

Marian Võsumets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Karastusjookide Tootjate Liit kaebas Eesti valitsuse plaani suhkrumaksu kehtestamisest Euroopa Komisjonile. Liitu esindav vandeadvokaat Allar Jõks leidis Postmehe stuudios, et maksude kehtestamise asemel peaksid riigijuhid muutusi esile kutsuma läbi eeskuju.

«See debatt, mis limonaadi-, suhkru- või paksumaksu ümber on toimunud, on väga hea. Me oleme juba hakanud arutama, kui palju ühes või teises joogis on suhkrut, sest erinevate riikide praktika on näidanud, et maksuga neid eesmärke ei saavutata.»

«Siin oleks hoopis parem, kui meie riigijuhid näitaksid eeskuju. Kas suitsunurgas tossav minister, kes räägib tubaka kahjulikkusest või minister, kes on ilmselgelt ülekaaluline – kas see räägib eeskujust? Pigem arvan, et võiks teha ettepaneku, et ministriks ega riigikokku ei saa inimesed, kes on ülekaalulised. Läbi eeskuju tuleks muuta tarbimisharjumusi,» leidis Jõks.

Vajalik käik

«Brüsselisse kaebamine kõlab nagu Nõukogude ajal Moskvasse kaebamine. See kõlab halvasti,» nentis ta.

«Seda ei tehtud kergekäeliselt, sest kodumaal toimuvaid maadlusi ei peaks tegelikult välja viima,» jätkas ta, «aga praegu meile tundus, et kavandatav limonaadimaks on vastuolus Euroopa Liidu õigusega – täpsemalt kahe sättega.»

Esmalt kujutab planeeritav maks vandeadvokaadi sõnul endast keelatud riigiabi ja teiseks teatud tootjate diskrimineerimist.

«Kuna Eestis rääkisime oma argumente justkui seinale, siis tundus, et tuleks pöörduda Euroopa Komisjoni,» põhjendas Jõks otsust.

Pole rahul riigijuhtimise ja õigusloomega

Riigiabiga on Jõksi sõnul tegemist seetõttu, et osad joogid, mis sisaldavad suhkrut maksustatakse, kuid teised – mis samuti sisaldavad suhkrut – jäävad maksu alt välja. Maksu kavandajate seisukoht antud küsimuses on, et kõnealused suur- ja väiketootjate joogid ei ole omavahel konkureerivad.

«Magusamaksu kehtestamine näitab kogu täiega Eesti õigusloome ja riigijuhtimise kvaliteeti, selle hiilgust ja viletsust,» nentis Jõks, «läbimõtlemata tullakse uute ootamatute ideedega välja.»

«Positiivne oleks see, kui valitsus saaks aru, et vist läks natuke külglibisemisse ja võetaks jälle tagasi. Nagu panditulumaksuga läks.» Ta lisas, et erakondade juhtide viimase ajal sõnavõtte jälgides võib sealt lugeda valmisolekut suhkrumaksust siiski loobuda.

Allar Jõks esindab antud küsimuses Eesti Karastusjookide Tootjate Liitu.

Ministeeriumid: silmas tuleb pidada mõju tervisekäitumisele

Maria Murakas rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast ütles karastusjookide tootjate liidu sammu kommenteerides, et igaühel on õigus esitada kaebus juhul, kui leitakse, et nende õigusi on rikutud. «Kaebuse sisuga pole ministeeriumil olnud võimalust tutvuda,» lausus ministeeriumi esindaja.

Tema sõnul on rahandusministeerium magustatud jookide maksu eelnõu ette valmistanud ning valitsus on selle riigikogule esitanud. «Eelnõu on riigikogu menetluses ja on seadusandja otsustada, kas ja millisel kujul see vastu võtta,» lausus Murakas. Küll aga lisas ta, et rahandusministeerium valmistab ette riigiabi loa taotlust mahlade vabastamiseks kavandatavast maksust. «See peaks esitatama Euroopa Komisjonile lähiajal,» lausus ministeeriumi pressiesindaja.

Kommentaarid (20)
Copy
Tagasi üles