«Piltlikult öeldes ongi külalised juba ukse taga,» kirjeldas riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Toomas Vitsut Eesti eesistumisega seotud ettevalmistusi. Täna arutati riigikogus eesistumist riiklikult tähtsa küsimusena.
PÄEVAINTERVJUU Vitsut ELi eesistumisest: Eesti on perepea, kes otsustab, kuhu puhkama sõidetakse
/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
16. mai 2017, 15:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me oleme hästi valmis ja pikalt valmistunud,» lisas Vitsus hetkeolukorda kommenteerides, «mitte mingit kahtlust pole, et Eesti saab sellega hakkama.»
ELAKi liige Jaak Madison kirjeldas Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist kui aastatepikkust tööprotsessi, mida antakse teatepulgana riigilt riigile edasi. «Praegu on eesistuja Malta ja me võtame selle neilt üle. Küll ennetähtaegselt, kuna Suurbritannia lahkus vahepeal Euroopa Liidust. Valdav enamus tööst tuleb eelmiselt eesistujalt.»
«Teatud määral saame tõstatada küsimusi, mis on meile olulised,» lisas Madison, «kuid suur küsimus on, kui palju sellest kasu või mõju on.»
Vitsut võrdles protseduuri perekonna mudeliga, kus perepea peab iga natukese aja tagant pere kokku kutsuma ja otsustama näiteks, mida puhkusega ette võtta: «Kuhu me sõidame? Keegi peab perekonnas seda asja juhtima.»
«Eesti on selle puhkuse ajal see perekonnaliige, kes võtab need küsimused ette ja püüab koos terve perekonnaga selgusele jõuda, kuhu siis sõidetakse.»
Mis on fookuses?
Endine peaminister Taavi Rõivas ütles pärast arutelu, et ootab valitsuselt selgemat fookuse seadmist, mida eesistumiselt oodatakse.
«Mida konkreetsemaks fookused teha, seda kitsamaks need jäävad,» leidis Vitsut, «Maitse küsimus, kumb siis parem on. Meie oleme valinud laiema fookuse, et mitte olla selg vastu seina ja järgida konkreetseid punkte.»
«Mida laiem spekter, seda rohkem mänguruumi,» nõustus Madison. «Kui tulebki problemaatiline teema, mis pole selgelt Eesti huvides, on võimalik ümber keskenduda sellele, mis on.»
Madison nentis, et kindlasti ei saa mööda vaadata migratsioonikriisist ja kvootide seadmisest: «See tuleb paratamatult meie eesistumise ajal lauale ja siin peame väljendama kindlalt oma seisukohta, et me ei saa sellega nõustuda.»
Ühena lahendustest nähakse partnerlussuhete parandamist Aafrikaga, et ennetada probleeme juba lähtekohas. Samas on see keeruline, kuna paljud sealsed riigid ei allu tervenisti keskvalitsusele.
Rahvas osaleda ei saa
Rahvast kaasavaid projekte või üritusi eesistumise raames väga palju ette ei tule. «Vist on vaid sümboolne kontsert millalgi juuni lõpus, enne päris algust,» märkis Madison.
«Kaasa rääkida seal, kus on väga kindel etteantud formaat, seda pole võimalik,» tõdes Vitsut.
«Eks ta ole rahvale võõras ja kauge. Peamine fookus peab olema valitsuse liikmetel ja riigikogulastel, kes üritavad meeletu raha eest kaitsta Eesti riiklikke huve.»
«Mina nii pessimistlik ei ole,» muigas Vitsut, «võtkem seda kui Eestile üht väga head müügiüritust, kuigi see kõlab kommertslikult, aga siiski.»
«Võit oleks seegi, kui teatud Euroopa Liidu ametnikud ei võtaks enam Eestit kui perifeeriat, mille rahvusliku lennufirma võiks pankrotti lasta,» lisas Madison.
Eesti Euroopa Liidu eesistumine algab 1. juulil.