Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Kaitseminister Margus Tsahkna rääkis Postimehe päevaintervjuu erisaates, et USA tiibraketirünnak on väga kiire ja konkreetne sõjaline vastus Assadi režiimi keemiarünnakule, milles president Donald Trumpil väga palju valikuid ei olnud.

«59 Tomahawk raketti on väga konkreetne reaktsioon,» lausus Tsahkna. Kaitseminister selgitas, et tema vaatleb rünnakut sellest lähtekohast, et keemiarelvade kasutamine, mis on täielikult keelatud ja väljaspool igasugust arutelu, sai seekord selge vastuse. Kaitseministri sõnul peame meie nüüd vaatama, mis saab edasi USA-Venemaa suhetest.

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson märkis huvitava asjaoluna, et alles kaks päeva tagasi, kui tuli uudis keemiarünnakust, oli Trumpi esimene reaktsioon, et see pole nende sõda ja kõiges on süüdi Obama administratsioon.

Mihkelson meenutas, et 2013. aastal kasutas Assad esimest korda teadaolevalt keemiarelva oma rahva vastu. Toona rääkis president Barack Obama punasest joonest, et kui Assad kasutab keemiarelva, siis Ühendriigid sõjaliselt sekkuvad. Assad kasutaski keemiarelva, ent Ühendriigid ei sekkunud. Paljud on Mihkelsoni sõnul hinnanud seda Obama administratsiooni ühe suurema altminekuna.

«Anti tegelikult ühele konkreetsele objektile väga konkreetselt sihitud löök. Kui 59 Tomahawki antakse ühe objekti pihta, piltlikult öeldes näiteks Ämari õhubaasile, siis seda enam ei ole.»

«Nüüd, kus Trump oli üheselt ja selgelt vastandanud kõigele sellele, mis Obama administratsiooni ajal toimus, siis tal tegelikult ei olnudki muud teha kui vastata sellisel moel nagu me täna varahommikul nägime,» lausus Mihkelson.

Mihkelson leidis, et see oli vaid aja küsimus, millal Donald Trump Ameerika Ühendriikide presidendina pannakse rahvusvahelises poliitikas proovile.

Kaitseminister nõustus, et Trumpil ei olnud varianti. Punane joon keemiarelvade suhtes on Tsahkna hinnangul siiski alati olemas olnud, kuid ilmselt lootis Obama, et Assad võetakse maha mitte sõjaliselt, vaid teiste vahenditega, kuna 2013. aastal oli Süüria president nõrgas positsioonis. Ent Assad lükkas piiri ja Obamalt reaktsiooni ei tulnud. Seda kasutasid kohe ära venelased, kes sisenesid Süüriasse.

Trump pandi proovile

Trumpil polnud seega enam valikut. «Küsimus on ainult taktikas, et mis on see konkreetne otsus. 59 Tomahawk oli see otsus. Ei mindud pikalt arutama, ei mindud kongressilt mandaati küsima nagu Obama toona tegi,» rääkis Tsahkna, kelle sõnul käituti väga operatiivselt ja anti ka venelastele teada.

«Anti tegelikult ühele konkreetsele objektile väga konkreetselt sihitud löök. Kui 59 Tomahawki antakse ühe objekti pihta, piltlikult öeldes näiteks Ämari õhubaasile, siis seda enam ei ole sisuliselt, kui see tabab,» lausus kaitseminister.

Kõige huvitavam on ministri sõnul see, mis saab edasi. Tsahkna hinnangul on meie jaoks parem olukord, kus USA ja Venemaal on selge vastasseis. Tsahkna märkis, et uued USA presidendid on alati püüdnud Venemaaga suhetes uut algust teha, kuid Putin on need katsed lõpuks lörri löönud.

Marko Mihkelson lisas, et on teada, kui oluline on Putinile mitte näida kaotajana oma rahva silmis. «Mesinädalad Trumpi ja Putini vahel on läbi, pigem näeme suhete järsku halvenemist,» arvas ta.

Mingi vastus Ameerika Ühendriikide rünnakule Venemaalt järgneb, usub Mihkelson. Võimalikke koldeid on mitu – Põhja-Korea, Lõuna-Hiina meri ja suhted NATO riikidega. «Suhted selgelt halvenevad,» lausus ta.

Mihkelson lisas, et ta ei välista, et keemiarünnak Idlibi provintsis oli provokatsioon, et näha, kas Trumpil on teine poliitika või mitte.

Ühendriigid tulistasid ööl vastu reedet enam kui poolsada tiibraketti Süüriasse kättemaksuks arvatava keemiarünnaku eest tavakodanike vastu. Tegemist on Washingtoni esimese otsese sõjalise rünnakuga Süüria valitsuse vastu ja president Donald Trumpi kõige jõulisema sõjalise käiguga riigipeaks saamise järel.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad