Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Sel aastal möödub märtsiküüditamisest 68 aastat. Kell 17 alanud tseremoonial esinesid sõnavõttudega justiitsminister Urmas Reinsalu ja Eesti Memento Liidu juhatuse liige Peep Varju ning mälestuspalvuse pidas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku praost Jaan Tammsalu.

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles täna Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud märtsiküüditamise aastapäeval, et me ei unusta kunagi ohvreid ja peame meeles ka inimsusvastaste kuritegude toimepanijad.

Järgmisel aastal rajab riik kommunismiohvrite mälestuseks memoriaali, kus on kirjas kõigi ohvrite nimed. 

Vabadussõja võidusamba jalamile asetas pärja Eesti rahva nimel justiitsminister Urmas Reinsalu. Lisaks asetasid pärjad Kaitseliidu ja Kaitseväe nimel Kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, Tallinna linna nimel Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, diplomaatilise korpuse nimel Rootsi suursaadik Anders Ljunggren ja Eesti Memento Liidu nimel Leo Õispuu.

«Märtsiküüditamine oli genotsiidikuritegu meie rahva vastu. Me ei unusta kunagi ohvreid ja peame meeles ka inimsusvastased kurjategijad. Järgmisel aastal avame Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaali, kus on kirjas kõigi hukkunud ohvrite nimed,» ütles justiitsminister Urmas Reinsalu oma sõnavõtus.

Eesti Memento Liidu juhatuse liige Peep Varju ütles oma kõnes: «1949. aasta märtsiküüditamine oli Eesti ajaloo suurim genotsiidi- ja sõjakuritegu, mis pandi toime salastatud sõjalise operatsioonina. Nõukogude okupatsioonivõimu eesmärk oli hävitada eesti rahva võimekam osa ja likvideerida traditsiooniline Eesti küla elulaad.» 

Vahetult pärast mälestustseremooniat kell 18 toimus traditsiooniline küünalde süütamine Tallinnas Vabaduse platsil. Sellel aastal süüdati küünlad järgides väljakule märgitud Eesti kontuuri.

Küünlad süüdatakse ka Tartus, Pärnus ja mujal Eestis. Vabaduse väljakul kuvatakse rohkem kui 32 000 represseeritu nimed, kes 1949. aastal Eestist küüditamisele määrati, nende hulgas ka need, kes vangistati, olid sunnitud põgenema või end varjama.

Märtsiküüditamine jättis Eesti rahva mällu kustumatu ja sügava jälje, lõhkudes peresid ja hävitades inimelusid. Selle käigus viidi Siberisse üle 22 000 süütu inimese.

Mälestusüritust korraldavad Tulipisar, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Memento Liit, Inimõiguste Instituut ja Eesti Mälu Instituut koostöös justiitsministeeriumiga.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad