Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Enne 1999. aastat tööle asunud inimesed, kes ei saa veel pensioni said nädalvahetusel teate: tooge oma tööraamatud vajadusel sotsiaalkindlustusametisse ja nende puudumisel leidke mõni muu moodus, kuidas oma tööstaaži tõestada. Kui paljudel on tööraamat alles ja milline on mänguplaan selle puudumise korral?

Advokaadina töötav Mati ei tea päris täpselt, kus tema tööraamat asub. Selle leidmiseks peab ta pisut sahtleid sorteerima. «Eks ta nagu imelik on. Aastaid tagasi öeldi, et seda (toim- tööraamatut) pole vaja ja nüüd järsku öeldakse, et ikka on vaja,» märkis Mati, «Mul on küll venekeelsed passid ka kodus, mine tea, äkki läheb neid ka kunagi vaja?»

Elukutse tõttu ei pea Mati tööstaaži tõendamise pärast liialt muretsema. Järele mõeldes nendib mees aga tõsiasja, et tunnistajate leidmisega võib probleem tekkida. «Kui hakkan mõtlema oma esimese töökoha ja inimeste peale, kellega töötasin, siis vähemalt need, keda ma mäletan, on surnud,» sõnas Mati.

Ka Urmas ei tea, kus kohas tema tööraamat on, kuid kui vajadus peaks tekkima, siis uuriks ta vanemate käest. Samas ei oleks tal probleemi meelde tuletada, millistes asutustes ta enne 1999. aastat töötas.

Margit oli parasjagu teel töökohta, kus ta varasemalt töötas, et oma tööraamat sealt ära võtta. Seda, mis ta sellega edaspidi peale hakkab, ei osanud Margit veel öelda. «Eks ma vaatan, mis kasulikum on – kas hoida seda kodus või ära viia. Pensionini on veel aega,» nentis Margit. 

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad