Soomaal käib viies aastaaeg tänavu juba viiendat korda. Jäätunud suurvee tõttu sõitsid eile Tallinnast kohale Airi Karu ja Urmas Randmäe, kes tulid kindla plaaniga teha midagi sellist, mida seal tõenäoliselt kunagi tehtud pole – purjetada.
Pealinlane käis Soomaal purjetamas
14. detsember 2016, 11:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Soomaal? Purjelauaga? Selle peale ütleks, et tule taevas appi. Mis ma sinna metsa otsin? Aga et linnuke kirja saada, on isegi Pirita teel purjetatud,» kostis selle peale Mulgi uisumaratoni rajameister Koit Teder.
Sellest, et Soomaal on suurvee asemel seekord suurjää, sai pealinnas elav paar teada esmaspäeval Facebooki vahendusel, kui kohalik turismiettevõtja Aivar Ruukel info välja hõikas. Airi Karu sõnul tulidki nad kohale puhtalt seetõttu, et nautida haruldast võimalust uisutada ja purjetada jäätunud luhal.
Samal ajal kui Urmas Randmäe sättis sõiduvalmis purjetamisvarustust, ajas Airi Karu oma leopardimustriga uiskudele paelu külge. «Sõidan muidu sama asja, mis Urmas, aga täna tahtsin oma uusi uiske katsetada. Hooaeg algab ja loodan, et järved lähevad jäässe,» rääkis ta.
Tavaliselt merel või Harku järvel purjetamas käiv Urmas Randmäe on selle alaga tegelnud üle 20 aasta, aga esimest korda oli purjega asja Soomaale. «Ma arvan, et seda pole keegi siin teinud,» lausus ta.
Purjetamiseks on Randmäe sõnul vaja ennekõike vett – vahet pole, kas vedelat või tahket. Tuul ei teeks ka paha. Tuult eile Soomaal polnud ja seetõttu tuli Randmäel põhiliselt kondijõul edasi liikuda.
Kondijõul liikus edasi ka Soomaal tegutsev giid Algis Martsoo. Tema oli koos kolme matkajaga ja seltskonna sõiduvahendiks olid tõukekelgud, mida nad talla alla pandud naeliku abil edasi lükkasid. Martsoo avastas suure jäise luha otse Soomaa külastuskeskuse lähedalt Halliste jõe äärest esmaspäeval. Ta kartis, et pikka pidu pole, sest jäävälja saatus sõltub puhtalt ilmast.
Martsoo sõnul on viiendat korda saabunud viies aastaaeg mingis mõttes haruldane, sest tavaliselt on aastas kuni kolm üleujutust. Rekord, mida tema mäletab, jääb aga 12 aasta taha, mil Soomaal oli koguni kümme viiendat aastaaega.
Seda, et üleujutusega saab eri aastaaegadel erinevaid liikumisviise nautida, näitas kas või see, et tänavu augustis Martsoo alles ujus samal luhal, kus nüüd uiskude ja tõukekelguga sõita saab. Kevaditi võimaldab suurvesi aga kanuu või süstaga edasi liikuda.
Esmaspäeval purjelauaga Viljandi järvel sõitnud Koit Teder mõõtis sealse jää paksuseks 11 sentimeetrit, mis tähendab, et uisuhooaeg on ka järvedel alanud. «Vanasti ütles päästeamet, et seitse sentimeetrit on piisav, aga nüüd on rohkem kartma hakatud ja teatatud, et kümme on piisav. See oli olemas,» ütles Teder. Eile pärastlõunal käiski ta ideaalset Viljandi järve jääd juba uiskudega mõõtmas.