Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Äsjane röntgenuuring kinnitab kunstnik Nikolai Kormašovi ammust oletust, et Tallinna Nikolai kiriku ühe 19. sajandi ikooni värvikihi all on peidus midagi olulist. Praeguseks võib enam-vähem kindel olla, et seal asub Eesti vanim ikoon, mis pärineb 15. sajandist.

Nikolai Kormašov tegeles aastaid ikoonide restaureerimisega. Pärast kunstniku surma 2012. aastal võttis töö üle isa kõrval ametit õppinud noorem poeg, Tallinna Ülikooli maalikunsti dotsent Orest Kormašov. Tema kinnitabki nüüd, et Nikolai kiriku ikooni tuhmunud maalingu all on peidus hinnaline teos.

«See ikoon on esmapilgul võib-olla tume ja suhteliselt ilmetu. Seda puhastati aastal 2000 ning vahepeal möödunud 16 aastaga on ta saanud endale peale uue kihi mustust, tolmu ja nõge, mis teebki ta tumedaks,» rääkis Kormašov.

«Üks asi on ta lihtsalt ära puhastada ja värvid tulevad tunduvalt kirkamana esile. Teine ja palju olulisem küsimus on see, mida see maaling enda all peidab. Seal all on suure tõenäosusega ainuke vanast hansaaegsest vene õigeusu kirikust pärit ikoon, mis kõigi eelduste kohaselt võib olla maalitud kuskil 15. sajandi teisel poolel, mis teeb sellest erakordselt väärtusliku teose,» lisas ta.

Pealiskiht uuele tahvlile

15. sajandit peetakse Kormašovi sõnul ikoonikunsti õitseajaks, ja suure tõenäosusega võib arvata, et see vanalinnas Vene tänaval tegutseva MPEÕK Püha Piiskop Nikolause (Nikolai) kiriku ikoon oli pärit Novgorodist. Selle järelduseni viis kunstniku erinevate allikate ja faktide kõrvutamine, mis sai alguse ühest ikooni juures olevast väikesest vastuolust, mis võhiku silmale ilmselt märkamata jääb.

«Nimelt Kristuse pale on väike ja üldse ei sobi kogu ülejäänud maalinguga kokku. Kristuse pale viitab väga vanale ikoonitüübile, ja sellest lähtuvalt tekkiski selle vastu kõrgendatud huvi. Et miks tal on nii arhailine pale, aga suhteliselt noor barokkstiilis maaling selle ümber, troon ja Kristuse figuur,» selgitas Kormašov.

«Kui selle aasta kevadel tehti ikoonile Tallinna Ülikoolis röntgenanalüüs, siis ilmnes, et siin all on suurepäraselt säilinud väga klassikalisi Novgorodi stiili tunnuseid kandev maaling, mis kujutab sama motiivi ehk Kristust troonil, aga loomulikult natuke teiste väljendusvahenditega. Selle säilivus on väga hea, kaod on väga väikesed, ja kõige tähtsam on see, et tõepoolest on tegemist Novgorodi ikooniga,» lisas ta.

Selleks et rahul võiks olla nii kogudus, kelle kiriku ikonostaasis topeltmaalinguga ikoon asub, kui ka suure avastuse lävel olevad kunstiajaloolased, tuleks pealmine maaling siirdada uuele tahvlile.

«Pealmine ikoon jääks alles, ta oleks lihtsalt uuel tahvlil ja sinna tuleks juurde maalida Kristuse nägu. Ja sellele tahvlile, mis on originaalne ja kõigi tundemärkide järgi pärit 15. sajandist, jääks algne Novgorodi kaupmeeste tellitud töö, mille puhul on meil arvatavasti tegu kõige vanema Eestiga seotud ikooniga. Ja eks Nikolai kirikus, kust ta pärit on, on neid märke otsitud juba aastaid ja nüüd lõpuks ka leitud,» rääkis Kormašov.

Ikooni avastamise lugu sai alguse 2000. aastal, kui kuulutati välja Tallinna kirikurenessanss ja leiti pühakodade restaureerimiseks päris palju raha. «Siis sai alustatud ka Nikolai kiriku vana ikonostaasi uuringuid. Vana ikonostaas on pärit 17. sajandi teisest poolest – 1686. aastast. Ja see on kuulus ka selle poolest, et selle on maalinud Moskva Relvapalati meistrid, kelle tööd on tänapäeval erakordselt kõrgelt hinnatud. Nende ikoonide seas asus ka kõne all olev teos,» lausus kunstnik.

«See ikoon jäi isale silma just sellepärast, et maaling paistab olevat suhteliselt uus, 19. sajandist. Selle on maalinud mitte väga professionaalne kunstnik, kui vaadata näiteks seda, kuidas on tehtud käed, kuidas on maalitud jalad ja riietus (voldistik). Kõik on tehtud natuke lihtsustatud moel ja kogu ikoon jätab eklektilise mulje. Isal, kes tundis väga hästi vana klassikalist ikoonimaalimist, tekkis küsimus, et miks Kristuse nägu on nii väike ja arhailises laadis,» meenutas Kormašov.

Proovišurfid lasid aimata seda, mida röntgenipildid kinnitavad.

«Röntgenipiltidel on vana keskaegne maaling üllatavalt hästi näha. Ja näha on mõned väga olulised detailid. Troon pole alguses sarvilise seljatoega, vaid seljatugi on sellise kauni kaarega. Kristuse õnnistav käsi on sarnane peamiselt 15. sajandi ikoonidel kasutatuga. Jalatoele asetatud jalad on võrreldes ülemaalingu mõõtmetega palju väiksemad ja tundlikuma koega. Kristuse vasakus käes oleva raamatu juures on selgelt näha küljel olevaid kinnitusklambreid ja eristuvaid lehekülgi, mida ülemaalingul pole,» selgitas kunstnik.

Röntgenpilt toob nähtavale pealmise maalingu all oleva palju vanema ja väärtuslikuma ikooni. / Tallinna Ülikool

Sajad tunnid pingsat tööd

Kristuse käes oleva raamatu lehtedel olev tekst on Kormašovi kinnitusel loetamatu seetõttu, et see on kaetud pliid sisaldava valge värviga, mis toimib ekraanina.

Aga miks siiski hinnaline ikoon üle maaliti? Kormašovi sõnul võis tegemist olla n-ö tarbeeseme moderniseerimisega.

«Ülemaalimine on ikoonide puhul väga tavaline, sest ikoon on ka tarbeese. Ta on ühest küljest austatud kui kõige kõrgem pühadus ja samas kasutatakse teda kui tarbeeset. See tähendab, et temaga suheldakse iga päev,» selgitas ta.

«Aga aja jooksul muutuvad nii mood kui ka ettekujutused ilust, sest ikoon peaks ju kujutama ilu. Ja vastavalt sellele muudetakse ka ikooni. Selle ikooni puhul säilitati valdavalt sama süžee, sama motiiv, aga tehti ikoonile värskendus. Selliseid ülemaalikihte võib olla väga palju,» lisas õppejõud.

Kuna tegemist on mälestisega, peab kõigepealt langetama otsuse muinsuskaitseameti juures tegutsev kunstimälestiste eksperdinõukogu. Kui nõukogu ikooni siirdamise heaks kiidab, tuleb selleks leida raha.

«Tööprotsess on väga keeruline ning kõige rohkem kulubki aega ja kannatust. Ma arvan, et selle töö tegemine võtab vähemalt 600 töötundi, võib-olla isegi rohkem. Minu arvates peaks selle, mis seal all on, nähtavaks tegema,» arvas Kormašov.

Esmalt tuleks ikoon immutada teatud lahustega, mis tugevdaksid puitu, ja seejärel kolmest lauast koosneva tahvli osad kokku liimida.

«Selleks et alumine maaling nähtavaks teha, on võimalik võtta ülemine maaling ja kanda see vastavalt ette valmistatud täpselt samasugusele tahvlile, tükk tüki haaval ümber siirdada. Siirdamise teeb võimalikuks kihistuste vahel olev värnits, millega ikoon kunagi kaeti kui kaitsekihiga. Selle värnitsa peale on maalitud uus ikoon ning värnitsakiht teeb siirdamise palju lihtsamaks,» kinnitas kunstnik.

«Siiski tuleb pealmine ikoon eemaldada küllaltki väikeste tükkidena, mis tõstetakse ükshaaval ühelt tahvlilt teisele. Tükkide ühenduskohad tuleb hiljem sujuvaks toonida. Nii saabki üks maaling säilitatud ning samas avatud tõeline varjatud šedööver.»

Preestri õnnistus olemas

Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik ütles, et linna tellitud uuringud näitasid, tegu on väga haruldase asjaga. «Nüüd taotleme kõigepealt kunstimälestiste eksperdinõukogu heakskiitu ikooni siirdamiseks ja seejärel püüame selle jaoks raha leida. Tallinna linn püüab teha kõik, et oleks võimalik Eesti vanim ikoon täies ulatuses nähtavale tuua,» lausus ta.

Peale ametnike on asja juures oma sõna öelda ka kogudusel. Ikoonide restaureerimine käibki Kormašovi sõnul nii, et preester peab iga tegevuse jaoks oma õnnistuse andma. Vajadusel peab ta eelnevalt nõu koguduse liikmetega või otsustab ise. Ka käesoleva loo valmimiseks on preestri heakskiit olemas.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad