PÄEVAINTERVJUU Vene politoloog: loomulikult on Eestis Venemaa mõjuagente (6)

Taavi Minnik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päevaintervjuu. Valeri Solovei
Päevaintervjuu. Valeri Solovei Foto: Kuvatõmmis videost

Vene politoloog ja meediaekspert Valeri Solovei leiab, et Eestil ei tasu piirata Venemaa telekanalite edastamist Eesti territooriumil. Solovei soovitab tihendada koostööd Balti riikide vahel, et väärinfo levitamisele vastu seista.

Eestis on soovitud keelustada vene telekanalite edastamist. Ja see oleks võimalik, kuna Venemaa ei ole allkirjastanud rahvusvahelist piiriülese televisiooni konventsiooni. Kui efektiivsed oleksid sellised abinõud võitluses vene propagandaga?

Kui ma ei eksi, siis sääraseid samme võeti ette Lätis ja Leedus. Kõige tõenäolisem oleks, et need meetmed annaksid vastupidise efekti võitluses sellega, mida nimetate vene propagandaks, mis suuremas osas on tõepoolest propaganda.

Ma seletan, miks see annaks vastupidise tulemuse. Asi on selles, et tehniliselt on tänapäeval suvalisest piirangust väga kerge mööda minna. Võite panna satelliitantenni katusele, jälgida neid telekanaleid internetis, et saada sealt informatsiooni.

Kuid asi polegi niivõrd selles, vaid propagandistlikus efektis, mille annaks vene telekanalite keelustamine: kui meid ära keelatakse, järelikult oleme tugevad, eks ole. Sellisel juhul hakataks vene televisioonis rääkima: vaadake, Eesti, kes nimetab end liberaalseks demokraatiaks, keelab vene telekanalite edastamise. Järelikult kardavad, mis tähendab, see pole liberaalne maa.

Vene telekanalite jälgijates tekitaks see samuti meelepaha ja trotsi. Ja ikkagi teades, et tegemist on propagandaga, ei maksaks paisutada selle tähendust. Ja poliitilist efekti.

Pean selle all silmas, et vene televisioon loob Venemaast pildi kui suurest ja võimsast riigist, mis on jäänud välise surve alla, kuid suudab sellele edukalt vastu seista, väheneb sõltuvus impordist jne.

Mulle räägiti eile, kui palju vene päritolu Eesti kodanikke või siin elavaid mittekodanikke soovisid möödunud aastal kaasmaalaste repatrieerumisprogrammi raames ümber asuda Venemaale. 24 inimest. Sel aastal 18. See on vene propaganda tulemus.

Niisiis, minu arvates on Eesti käitunud väga mõistlikult – mitte järele andnud hirmule ja mitte keelanud vene kanalite edastamist.

Telekanalite edastamise keelamine oleks õigustatud vaid ühel juhul. Kui oleks juba alanud või kohe-kohe algamas reaalne sõjaline konflikt. Sellisel juhul oleks see mõttekas.

Kuidas võidelda väärinfoga?

Teate, väärinfo vastu võitlemiseks on vaid üks moodus. Tuleb pakkuda alternatiive. See tähendab, et on vaja pakkuda alternatiivset vaadet maailmale, teistsugust informatsiooni. See ei pruugi olla parem, vaid võib teoorias olla ka propaganda. Kuid alternatiivid peavad olema.

Ehitada oma poliitikat sellele, et propagandat vaid millegagi varjutada – see on mõttetu. See tähendab, et olete kaotanud initsiatiivi, seetõttu on tarvis pakkuda alternatiive. Alternatiivide põhjal peab tekkima võrdlusmoment, kuidas kajastab teatud sündmusi üks pool ja kuidas teine seda teeb. Selline programm võiks olla mõningase valgustusliku iseloomuga, kuid tervikuna on vaja luua alternatiive. Vaja on pakkuda informatsiooni teisest vaatenurgast ja võimalik, et hoopis teistsugust informatsiooni, kuna väärinfo on üles ehitatud sellele, et keegi teatab inimestele midagi justkui väga olulist, kuid midagi teie seisukohast ebameeldivat kaotab sellega tähtsuse.

Väga oluline on mõista, et propagandaga ei ole alati võimalik edukalt võidelda, sest inimesed ise soovivad olla petetud. Asi pole selles, et propaganda on kaval, vaid inimesed tahavad sellesse uskuda. Neile meeldib nii mõelda. Seepärast, kuidas te ka ei üritaks neile tõestada, et see ei ole täpne info, see ei aita. Küsimus on usus, mitte mõistuses. Seepärast on vaja apelleerida emotsioonidele.

Kas need alternatiivid tuleks luua kohalikul või Euroopa tasemel?

Huvitav küsimus. Ma arvan, et Baltimaadel oleks mõttekam jõuda ühiselt regionaalse alternatiivi juurde, kuna on teatud ühised probleemid. Venemaa propaganda auditooriumiks on venekeelsed, kes elavad kolmes Balti riigis.

Euroopaga on teine lugu. Vene meedia töötab selles suunas teisiti, erandiks on Saksamaa, kus on palju venekeelseid elanikke.

Aga Russia Today on Euroopas ebaefektiivne kanal ning tema auditoorium kahaneb. Vaatajaskond kasvas kuni 2014. aastani, kuid sellest alates on vaatajaid vähemaks jäänud.

Euroopas on Venemaal mõju vaid tänu internetikanalitele. Venemaa on ilmselt ainus riik maailmas, kellel on riiklik internetipropaganda poliitika.

Kuidas see täpselt töötab – Venemaa juhtkond formuleerib propagandistliku sõnumi ning tuhanded inimesed, kes sõna otseses mõttes töötavad internetis, hakkavad seda levitama. Nende hulgas on palju neid, kes kirjutavad võõrkeeltes: inglise, prantsuse, saksa. Kui vaatate kommentaare, siis teatud internetilehekülgedel, sealhulgas ajalehtede omadel, on väga palju kommentaare, mis oleks nagu kopeeritud. Kuna inimesed ei tea, kes on need kommentaarid kirjutanud, tekib mulje, nagu oleks see kaalukas seisukoht.

Muidugi leidub alati ka eksootikaarmastajaid, kes neid seisukohti tõsiselt toetavad. Kuid on vaja mõista, et internetikommentaariumites luuakse seda trendi sihipäraselt ja kunstlikult. Ja kui läänes räägitakse vene propaganda mõjudest, siis peetakse esmajoones silmas just seda. Nn trollid on kujunenud väga tõhusaks propagandavahendiks.

Kui tugevalt annab Venemaa mõju ennast lääne meediaruumis tunda? Kas seda mõju on võimalik kuidagi mõõta?

Vahel on reaktsiooni mõnele teemale sotsiaalmeedias tõesti võimalik mõõta. Selleks on lihtne meetod: võime vaadata repliikide, kommentaaride, like’ide ja jagamiste arvu. See pole keeruline. Kuid seda ei maksa hakata üle tähtsustama. Siin on mõned asjad mütologiseeritud, Balti riikide ja Ida-Euroopa puhul tuleb see lähimineviku kogemusest, kui elasime veel ühes riigis või sotslaagris.

Mõne asjaga pakutakse selgelt üle. Eelkõige võimukuses ja mõjus. Venemaale tuleb see kasuks. Kujutlege, et teist räägitakse nagu mingist superkangelasest. Supermanist-Batmanist, keda keegi pole näinud, kuid kelle kohalolekut igal pool tuntakse. Ja siis hakkavadki hirmujutud, kuidas Venemaa hoiab Eestis 5000 sõdalast. No kuulge, andke andeks, Venemaa erioperatsioonide võimekuski on selle kõrval tunduvalt madalam.

Loomulikult on Eestis Venemaa mõjuagente – neid ei saa siin mitte olla. Neid, kes tegutsevad Venemaa huvides teadlikult või mitteteadlikult, mingitest isiklikest veendumustest või raha eest. Kuid ei ole vaja üle pakkuda.

Teate, ka Euroopas pole vähe inimesi, kes vihkavad Ameerika Ühendriike. Neile lihtsalt ei meeldi Ühendriigid. Seepärast on nad valmis toetama ükskõik milliseid Ameerika-vastaseid sõnumeid. Neid on Saksamaal, Prantsusmaal, igalt poolt võite neid leida.

Teiseks on igas ühiskonnas neid, kes siiralt usuvad ka kõige eksootilisemaid ideesid ja et kõige taga on mingisugune vandenõu. Mis ka poliitikas ei toimuks – see kõik on vandenõu. Kui te vihjate, et mingi sündmuse taga on vandenõu, näiteks Donbassi sõja päästsid valla ameeriklased, vabamüürlased või juudid, siis te leiate alati tänuliku auditooriumi. See pole Venemaa mõjutegevuse tulemus, Venemaa võib neid stereotüüpe vaid oma huvides ära kasutada. Neid võib ükskõik kes ära kasutada, organiseeritult või mitteorganiseeritult.

Seepärast on võimalik mõõta reaktsiooni sotsiaalmeedias, võimalik on mõõta vene telekanalite auditooriumi suurust. Kuid palju keerulisem on kindlaks teha poliitilist mõju.

Vene võimude propagandapoliitika on osa palju laiemast poliitikast, mille eesmärk on toetada riigile kasulikke poliitilisi jõude. Need võivad olla marginaalsed parempoolsed või marginaalsed vasakpoolsed. See, et Venemaa neid Euroopas toetab, pole saladus, ta üritab seal moodustada venemeelsete jõudude koalitsiooni. Ja mitte ainult venemeelseid jõude, sest Venemaa võib toetada ka paremjõude, kes avalikkuse ees ei pruugi Venemaasse hästi suhtuda, kuid astuvad üles euroskeptikutena. Miks mitte selliseid toetada?

Venemaa huvides on Euroopa Liidu nõrgendamine, Venemaa huvides on toetada Euroopa Liidu sees revisionistlikke riike, nagu Ungari, Slovakkia, Küpros, Kreeka, vahel teatud küsimustes ka Itaalia. Venemaa jaoks on see kasulik. Kuid euroliidu poliitikale tervikuna tal nõnda mõjuda ei õnnestu. See on täiesti selge.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles