Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Esmaspäeva õhtul tervitasid presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Kersti Kaljulaid abikaasadega ühisel vastuvõtul Kadrioru kunstimuuseumis kõrgeid riigitegelasi, nende seas valitsuse liikmeid, riigikogu liikmeid, julgeolekuasutuste juhte, põhiseaduslike institutsioonide juhte, kirikujuhte ja diplomaatilist korpust, kõrgemaid sõjaväelasi jt.

Kätlemisele järgnesid kõned. Vastuvõtul kõnelesid president Kersti Kaljulaid, riigikogu esimees Eiki Nestor, diplomaatilise korpuse vanem Taani suursaadik Søren Kelstrup ja kaitseminiter Hannes Hanso.

Kersti Kaljulaidi kõne:

Eesti on oma vaimsuselt alati olnud tulevikuühiskond. Juba Juhan Liiv kirjutas, et ükskord on Eesti riik. See riik tuli ja selles riigis unistati Eesti paremast tulevikust. Kui see riik kadus, unistati jälle oma Eesti riigist. Nüüd oleme juba veerand sajandit uuesti unistanud paremast tulevikust.

Unistamine muudab elu paremaks. Muidugi kui on vabadust neid unistusi ellu viia. Unistamine muudab meid jõukamaks. Muidugi kui on haridust neid realiseerida. Riigi vastutus on tagada, et igaüks saaks jõukohase hariduse. riigi vastutus on hoida tugevate tegutsemisvabadust. Riigi vastutus on olla toeks nõrgematele, sest tugevatele on vabadused. Presidendi kohustus on hoida, et mitte keegi, sealhulgas tema ise, ei unustaks oma vastutust.

Luban teile, et olen alati kohal, kui kõne all on meie julgeolek ja turvalisus, kui ohus võivad olla meie vabadused või kui tehakse liiga kõige nõrgematele. Hoiame Eestit!

Eiki Nestori kõne:

Austatud president Kersti Kaljulaid, president Toomas. Ma olen jälginud nüüd vimase kolme päeva jooksul hoolega, mis sinust, Toomas, on kirjutanud. Ja kõik need, kes on sind kiitnud, ma kirjutan sellele alla. Mul on mure kahe asja pärast. Minu meelest kõik kiitjad on ära unustanud kaks suurt hetke.

Esimene on seotud minu tänase töökohaga, aga ka minu arusaamisega Eesti põhiseadusest. See on see, et sa oled tõesti olnud president, kes on täitnud meie põhiseadust kõige paremal moel.

Mu teine mõte on seotud keeruliste aegadega. Need on olnud siseriiklikud, aga ka need, mis on halvanud kogu Euroopat. Selles olukorras nagu paar aastat tagasi me olime Ukraina kriisi ajal, kus inimesed tulid lihtsalt jurde ja võtsid sul nööbist kinni ja küsisid, mis meist saab, olid sa parim inimene üldse, keda ma suudaks Eestis ette kujutada, kes võiks mõjuda inimestele rahustavalt, mõistvalt, et nad usuksid, et Eesti on, Eesti jääb. Sa ei ole selles ise süüdi, aga sa oled lihtsalt selline, nagu sa oled.

Ja lõpuks, midagi isiklikku ka natuke. Tead, mul on ikka hea meel, sõber, et sul on ikka hea nägu ees praegu. Ja ma annan sulle varsti üle ühe kingituse riigikogult. See on lipp, mis lehvis Pika Hermanni tornis 9. oktoobril 2006, kui sa andsid oma ametivande. Aga teise mõtte, millega see kõne lõpetada, panid sa ise mulle täna pähe. Nimelt, kohe pärast seda ametivahetust, sa tegid tweet'i ja tegid rokki. Ja seetõttu mul tekkis mõte, kuna Toomas ja mina oleme mõlemad little bit muusikaga seotud, et sinu terviseks, ma ei tee nüüd rokki, aga see võiks olla soul. Sa tead James Browni väga hästi ja ma kutsun teid kõiki kaasa laulma ühte lugu, see on lihtne.

You gonna to have a funky good time,

You gonna have a funky good time,

You gonna have a funky good time!

Taavi Rõivase kõne:

Väga asutatud vabariigi president, presidendid. Peale spiikri sõnavõttu on raske väga ametlik olla ja tegelikult ei plaaninudki. Mul on paar väga isiklikku soovitust otse südamest.

Kõigepealt, proua vabariigi president, sellesse ametisse asudes saab teid saatma esimestel päevadel, nädalatel ja kuudel tohutult palju inimesi, kes kõik tahavad nõu anda ja arvavad, et just nemad teavad, kuidas Eestit juhtida. Mul on väga lihtne soovitus ja see soovitus anti ka mulle kaks ja pool aastat tagasi. Usaldada oma vaistu, mis ma tean, on teis olemas väga tugev ja ise selekteerida see, mis tegelikult Eesti jaoks hea on. Ja kui te seda teete, olen täiesti kindel, et kogu Eesti rahvas järgneb teile ja Eestil läheb hästi.

Ma tahan südamest tänada president Toomas Hendrik Ilvest. Kõik, mis on sinu kohta head kirjutatud erinevates lehtedes, kõik see, mida rääkis Eiki, see kõik on tõsi, aga seda tegelikult on väga palju rohkem. Jah, paljuski tänu sulle on maailmas väga hästi tuntud Eesti digi edulugu, aga ma ütleks, et minu hinnangul veelgi tähtsam ja strateegiliselt olulisem on see - ja see on võib-olla ka see, mida ma ise olen kõige vahetumalt tundnud viimase kahe ja poole aasta jooksul, töötades valitsusjuhina - et sa oled aidanud Eestil võita ja hoida sõpru ja liitlasi.

Me teame, et praegustel erakordselt keerulistel geopoliitilistel aegadel, mille kohta isegi Eesti üks parimaid sõpru Uffe Ellemann-Jensen on öelnud, et see on keerulisem aeg, kui 25 aastat tagasi, kui tähtis on see, et meil on sõpru ja liitlasi. Kuidagi vaadatakse praegusel ajal tagasi sellele viimasele kümnele aastale, aga ma arvan, et meil on tegelikult kuhjaga põhjust vaadata ka edasi, sest siis kui need 3700 või rohkemgi puhkamata päeva on välja puhatud, on meil sind jälle vaja.

Meil on vaja sinu sõpru, meil on vaja sinu head sõna ja seda just sel viisil, kui sa ise valid seda kasutada ja ma tean, et sa oled seda ka avalikult välja öelnud, et ka sinu tulevikus on sul võimalik olla Eestile väga oluline inimene. Sõltumata sellest, kus geograafiliselt on sinu Macbook või kõrvaklapid, kuhu kostub Arvo Pärdi muusika, ma olen täiesti kindel, et ka tulevikus oled sa seotud Eestiga.

Vabariigi valitsuse poolt on mul üks protokollaarne ja üks väga isiklik kingitus sulle. Protokollaarne on meie ühispilt koos tänusõnadega. Isikliku kingi kohta öeldi, et see on liiga isiklik, et siia kaasa võtta ja me võtsime sellest kaasa foto. Aga olgu see öeldud kogu valitsuse poolt ja kogu südamest, aitäh, et sa oled olnud meie president. See, et ma olen aastatega harjunud sind sinatama, on üks asi, aga sa oled ja jääd alati minu presidendiks. Aitäh sulle!

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad