Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Eile tõsteti Keila kiriku torni kolmas kirikukell, eelmised kellad paigaldati torni vastavalt 1744. ja 1852. aastal.

«Viimati viidi kell Keila kiriku torni 19. sajandil, nii et selles mõttes oleme täna tunnistajaks sajandi sündmusele,» ütles Keila koguduse õpetaja Marek Roots kella paigaldamist vaatama kogunenud inimestele. Kirikuesine oli rahvast täis, alates helkurvestides lastest kuni üsna eakate linnaelanikeni.

Roots luges palve, seejärel demonstreeris ta kohalviibijatele kummihaamri löögi abil kella suurepärast kõla ning pärast seda kergitas tõstemasin kella aeglaselt taeva poole. Kirikukell telliti täpselt nii suur, et see torni aknaavast sisse mahuks. Seetõttu nõudis kella torni toimetamine väga täpset kätt, sest kella ja aknaraamide vahele jäi mõlemalt poolt umbes sentimeeter vaba ruumi. Tõstjad olid aga väga täpsed mehed ja nii jõudis kell vähimategi probleemideta üles.

Keila kiriku uus kell on tähelepanuväärne selle poolest, et see on valatud mitusada aastat tegutsenud Saksa firmas Rincker sajanditega kujunenud traditsioonide kohaselt.

«Rincker on alates 16. sajandist tegutsev firma, mis on kogu aeg ühe perekonna käes olnud ja kus töövõtteid on järgmisele põlvkonnale edasi antud. See on esimene Eestisse valatud kell nende töökojast. Käisime koos orelimeister Toomas Mäeväljaga seda valamist vaatamas,» rääkis Roots.

Firma valas korraga kümmekond kella. Ülejäänud tellijad olid erinevad kogudused Saksamaalt. «Meie olime nii-öelda väliskülalised ja saime selle tõttu ka mõningase tähelepanu osaliseks,» meenutas Roots. «Meie kell ei olnud kõige suurem, mis seal valati, mõned olid veel suuremad. Valamine ise käis nii, et oli suur katel, mille sees oli see valumass. Ja kui õige temperatuur oli saavutatud, siis hakati seda maa sees olevatesse vormidesse valama. Sisemine ja välimine savivorm olid maa sees ja see valu lasti lihtsalt ühel hetkel sinna vahele.»

Ta lisas, et Rinckeri töökoda on eriline ka selle poolest, et seal kasutatakse traditsioonilisi, käsitsi tehtud vorme. «Tänapäeval saab vormi ka nii teha, et inimese käsi seal suurt midagi ei tee, aga nemad on jäänud ajaloolise vormi juurde. Oluline on ka see, et kirikukellasid valatakse alati reedeti. Miks? See on seotud suure reede ja Kristuse ristilöömisega. Nii nagu Kristus maeti maha, nii maetakse ka need kellad sümboolselt maha. Ja kui nad on pärast valamist nii umbes nädal aega jahtunud, siis hakatakse neid välja võtma. See sümboliseerib ülestõusmist. Kokkuvõttes oli tegemist tõsise vaimuliku sündmusega. Kohal oli üks saksa kirikuõpetaja, kes juhtis ürituse vaimulikku osa, kõlasid laulud ja palved,» rääkis Roots.

Keila kiriku torn tehti kirikuõpetaja sõnul korda kümmekond aastat tagasi, kui vahetati välja kõik pehkinud palgid ja pandi uus katuseplekk. «Ehitajad ütlesid tookord, et vana tornikiivrit hoidis koos ainult katuseplekk,» jutustas Roots.

Praegu on kiriku peamine mure parandamist vajav katus. Keila kirikul on nimelt kiltkivist katus ja selle remont on väga kallis. «Kuna Eestis on ainult kolm kirikut, millel on kiltkivist katus, siis muinsuskaitseamet ei ole tahtnud leppida ka sellega, et katusel mingit muud materjali kasutada. Nii et kohalike rahadega me seda tööd ära teha ei suuda,» rääkis Roots.

Katuse remont käib ka Keila linnavalitsusele üle jõu, kuigi muudes asjades on linn kirikut võimaluse korral rahaliselt toetanud. Nii kattis linnavalitsus uue kella maksumusest kaks kolmandikku.

Kui kell on paika seatud ja töökorras, hakkab kirikust kellahelinat kostma lisaks kiriklikele sündmustele igal keskpäeval. Kiriku uuendatud kellasüsteemi pühitseb EELK peapiiskop Urmas Viilma laupäeval, 1. oktoobril kell 14 algaval jumalateenistusel.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad