Päevaintervjuu: Liina Kersna võrdleb presidendivalimistega seotud pingeid lähisuhtevägivallaga

Veel möödunud nädalal oli Reformierakonna riigikogu fraktsiooni liige Liina Kersna erakonnakaaslaste survel sunnitud Postimehe Päevaintervjuust loobuma. Täna oli Kersna Postimehe stuudios siiski kohal ning tõi paralleele lähisuhtevägivalla ja erakonnas presidendivalimiste ümber toimuva vahel. 

«Riigikogu liikmena olen tegelenud süvitsi lähisuhtevägivallateemaga. See on vägivallavorm, mis on Eestis väga laialt levinud, aga samas ka kõige varjatum vägivallavorm, mida iseloomustavad kolm asja - esiteks pidev süütunde tekitamine, vaikimiskohustus ja ähvardamised,» rääkis Liina Kersna otsestuudios ja tõdes, et presidendivalimisteprotsessis on hetkel mitmeid paralleele lähisuhtevägivallamustriga. 

Kersna viitas olukorrale Reformierakonnas, kus Marina Kaljuranna toetajad soovivad, et Kaljurand kandideeriks presidendiks valimiskogus. Siim Kallas ütles aga laupäeval erakonna ladviku ja erakonda kuuluvate omavalitsusjuhtide kogunemisel, et kui keegi ei ole nõus Reformierakonna juhatuse otsusega toetada kandidaadina just teda, on neil võimalik valida endale soovi korral uus erakond.

Kersna rääkis, kuidas ähvardamine on lähisuhtevägivalla puhul tavaline ning viitas Kallase eelmainitud sõnavõtule.

Samuti häirib teda vaikimiskohustus. «Kui on tehtud otsus ja keegi ei ole sellega rahul, siis on elementaarne, et erinevaid otsuseid võib arvustada,» arvas Kersna ja meenutas Andrus Ansipi motot – selgus on parem kui ebaselgus. 

Süütunnet tekitatakse vastasleeris aga sellega, et Kaljuranna pooldajatele heidetakse ette, et nad üldse vaidluse tekitanud kokkuleppe sõlmisid. Marina Kaljurand ütles juulis, et annab Siim Kallasele võimaluse kandideerida presidendiks riigikogus. Kui Kallas valituks ei osutu, palus ta ise võimalust valimiskogus.

Kas Kaljurand lahkub poliitikast?

Kersna ei soovinud välja tuua, kes erakonna seest etteheidetega on esinenud. «Sõnavõtud ei tulnud kindlasti Marina Kaljuranna toetajate seast.»

Kersna nentis, et Kaljuranna nahas ei tahaks keegi olla. «Minna valimiskogusse ilma ühegi erakonna selge toetuseta, on väga suur risk.» Samas lisas ta, et ehkki Kaljuranna võimalus presidendiks saada on õhkõrn, on see siiski olemas.

«Kaljuranna eelis on see, et tema toetus on laiapinnaline,» rääkis Kersna ja täpsustas, et Kaljurand oleks tulevikupresident, keda toetavad noored inimesed. Samuti on tal toetus venekeelse elanikkonna seas. «Esimest korda on võimalus saada president, kes suudab kõnetada ka muukeelset elanikkonda. See on ajalooline võimalus meie riigile.» 

«Eks Marina peab ise selle otsuse langetama.» Kersna sõnul oleks see erakordselt julge ning põrumise korral on tõenäosus, et Kaljurand lahkub poliitikast. «Tõenäoliselt ta läheb rahvusvahelisse organisatsiooni või ülikooli õppejõuks. Kardan, et kaotame ta.» 

Kersna: kokkulepe oli

Samuti väitis Kersna raudkindlalt, et erakonnas oli kokkulepe, kuid Siim Kallas ei pidanud sellest kinni. «Loomulikult oli selline kokkulepe,» ütles Kersna ning toonitas, et Kaljuranna pooldajad andsid riigikogus Kallasele hääle teades, et valimiskogus ollakse nagu üks mees Kaljuranna taga. See, et Kaljurannale võimalust ei anta, tuli Kersna sõnul üllatusena.

Näiteks Reformierakonna juhatuse liige Kaja Kallas kirjutas oma blogis, et kui erakond oleks teinud otsuse vahetada riigikogus enim hääli saanud kandidaat kellegi teise vastu, oleks see põhiseadusvastane.

«Põhiseaduse järgi lähevad III valimistevoorus kaks enim hääli saanud kandidaati automaatselt valimiskogusse. Selleks polekski mingit juhatuse otsust enam vaja olnud, sest neid kandidaate ei seata enam üles, vaid nad juba on valimiskogus. Kui erakonna juhatus oleks teinud teistsuguse otsuse, oleks me pidanud seadma uue kandidaadi juba olemasoleva kandidaadi kõrvale, mis oleks automaatselt vähendanud meie juba valimiskogus oleva kandidaadi võimalusi valituks saada. See oleks lihtsalt rumal,» kirjutas Kaja Kallas.

Kersna aga osutas, et Kaja Kallas oli ise juhatuse koosolekul, kui kokkulepe sõlmiti.  Kersna sõnul ongi Kallasel õigus kandideerida, aga Kallas teab, et selle õiguse sai ta tänu Kaljuranna toetajatele, sest Kaljurand palus Kallast riigikogus toetada.  

«Ütlesin Reformierakonna juhatuse koosolekul ausalt välja, et kolmandat korda ma ei suuda oma häält anda Siim Kallasele.»

Kersna sõnul näitas aga Kallas juba valimisele eelnenud debatis, et ta ei taanda end, kui talt küsiti, kas ta oleks suuremeelne ja loobuks valimiskogus Kaljuranna kasuks kandideerimisest. «Suuremeelsus põrkub taktikaga. See ongi ellu ja inimestesse suhtumise erinevus – paljud inimesed valiksid suuremeelsuse, Siim Kallas on otsustanud valida taktika. Tema võidust võib kujuneda Pyrrhose võit – võit lahingus, milles on väga suured kaotused.»

Kallas pole vabandanud

Kersna rääkis, et raskes olukorras on ka Reformierakonna esimees Taavi Rõivas, kes teatas, et Siim Kallase väljaütlemine laupäeval toimunud reformierakondlaste kogunemisel oli ebaõnnestunud.

«See väljaütlemine oli Siim Kallasel kahtlemata ebaõnnestunud,» märkis Rõivas. «Reformierakonnas ei ole kombeks inimesi juhatuse enamusest erinevate seisukohtade pärast karistada või põlata, see oleks ka fundamentaalselt vale.»

«Ma olen näinud nii Ansipi kui Rõivase juhitud Reformierakonda, seal ei ole olnud kohta teisitimõtlejate karistamiseks või põlgamiseks. Võib-olla Siim Kallase ajal see oli teema, täna enam ei ole.»

Kersna sõnul ei ole Kallas tema ees vabandanud.

Siiski usub ta, et Reformierakond saab ühtsena jätkata, ehkki oleks aus, kui valimiskogus oleks võimalus nii Kallasel kui ka Kaljurannal.

«Solvumisel ei ole poliitikas kohta, me peame ühiselt edasi minema ja see ei ole väga keeruline pärast presidendivalimiseprotsessi. Aga see nõuab pingutust mõlemalt poolt, mitte ühelt poolt.»