Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Nii need lapsed, kes on sattunud rändekava alusel kui ka need, kes alles taotlevad rahvusvahelist kaitset on asunud õppima Eesti koolidesse. Et lastele pakkuda turvalist keskonda ja aidata neid õpingutel tehakse õpetajatele ka vastavaid koolitusi.

Kokku õpib Eesti koolides 400 rändetaustaga last, kes on siia saabunud väga erinevatel põhjustel. Rändekavaga saabunud lapsi õpib koolides seitse, spontaanse rändega saabunud lapsi 17. Neid, kes alles rahvusvahelist kaitset taotlevad on 13 ning valdavalt õpivad nad kas Kiltsis või Vaimastveres, mille lähedal paikenvad Vao ja Vägeva majutuskeskused.

«Ma sattusin ametisse just ajal, kui pagulaste küsimus oli teravnenud. Küsisin inimestelt, kas me saame hakkama. Ametnikud vastasid, et saame ja meie koolisüsteem saab ka,» lausus haridusminister Jürgen Ligi koolialguse pressikonverentsil.

Pagulaslaste õppima asumine Eesti koolis on muidugi õpetajate jaoks ka väljakutse. Haridus – ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaare sõnul oli ikka algul hirm. «Kardeti nii õpilaste kui ka lapsevanemate hoiakut pagulaslaste suhtes, aga tegelikkuses on kõik vägagi turvaliselt kulgenud,» nentis ta.

Turvatunne on prioriteet
Kõige esimeseks prioriteediks pagulaslaste koolimineku puhul on seatud laste enda turvatunne. Käosaare sõnul on see oluliselt tähtsam kui näiteks see, et kuidas lapsed keele suhu saavad. «Nad on pidanud läbi elama asju, mida meie siin väikeses riigis ette ei suuda kujutada. Nende laste jaoks on oluline, et nad saaksid sotsiaalselt turvalisse seltskonda ning et nad tunneksid end hästi nii vaimselt kui ka füüsiliselt,» rääkis ta ja lisas, et ühtekuuluvustunne on pagulaslaste jaoks äärmiselt oluline.

Seetõttu on koolides ka tugisüsteemid. Kui võõralt maalt saabunud laps asub Eestis kooli, ootab teda seal ees ka õpilasest tugiisik. «Nemad aitavad igapäevastes küsimustes, näiteks kust leida tualettruum, medõde või mõni täiskasvanu, kes aitab.»

Koolitusi on saanud ka õpetajad, kes pagulaslastega tegelevad. Üheks kõige ilmselgemaks nüanssiks on multikultuursuse ja erinevate kultuuriruumide mõistmine. Eeskuju on eelkõige võetud Lilleküla Gümnaasiumist, sest sealsetel õpetajatel on pikaajaline kogemus teisest kultuuriruumist saabunud laste õpetamisega.

Sõprussidemed motiveerivad 
Esialgu toimub arenguvestlus koos lapsevanemaga. Vestlusel pannakse paika, millised varasemad teadmised on lapsel nii keelte kui ka muude õppeainete osas. On neid lapsi, kellel on inglise keele baas juba olemas ning kes on käinud koolis. On ka neid, kellel ei ole. «Selle järgi vaatame, et millisesse klassi laps läheb – üldjuhul aga pääsevad kõik eale vastavasse klassi,» rääkis Käosaar.

Eesti keele õppimisega alustatakse üsna alguses. Kõigepealt käivad lapsed tundides, kus eesti keele oskus ei ole nii oluline – näiteks matemaatika, kunsti – ja muusikaõpetus ja kehaline kasvatus. Vastavalt lapse arengule hakatakse lapsi paigutama ka teistesse tundidesse. «Laps vajab mingi hetkeni keelelist tuge, aga siis kaob see vajadus ära ning ta sulandub sisse,» ütles Käosaar.

Muide, lapsed ise on väga motiveeritud. «Nad tahavad sõpru ja olla sotsiaalsed. Nad mõistavad ka seda, et sõpradega suhtlemiseks on neil vaja eesti keel selgeks saada,» ütles Käosaar.

Pagulaslastel ei ole ka probleemi teiste koolilastega. «Kui üldse hoiakulisi muresid on, siis tulevad need tavaliselt vanemate, mitte laste poolt,» nentis Käosaar.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad