Loe ja vaata: kuidas hindasid politoloogid presidendikandidaatide esinemist (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Politoloogid ja Poliitika.guru toimetajad Tõnis Leht ja Keit Kasemets kommenteerisid eilset suurt presidendikandidaatide debatti. Kes esines paremini? Kelle argumendid olid veenvamad?

Keit Kasemets kinnitas, et presidendikandidaatide debatist jäi väga hea mulje – kaks tundi, mis paistab pika ajana, osutus lõpuks isegi lühikeseks ja katmata jäid mitmed majandust ja inimeste hakkamasaamist puudutavad teemad. Ka Tõnis Leht leidis, et saade oli hea ja hoogne ning lõbusam ja ladusam vaadata kui Eesti debatikultuur tavaliselt välja näeb.

Nii Leht kui Kasemets leidsid, et keegi esinemise poole pealt läbi ei põrunud.

Marina Kaljurand

Leht: Marina Kaljurand oli debati alguses veidi hilitsetud, aga eks tema stiil ongi ka vähem sissesõitev ja eks ta sellele jäi truuks. Debati arenedes kogus ta aga rohkem energiat.

Kasemets: Laia pilti vaadates oli debati toon, et vastata ei peagi olema mugav. Pigem küsiti ju nendel teemadel või küsimustes, kus neil ei ole kõige mugavam vastata – oma tüüpilistest eemades särada ei olnud võimalik. See nätab, et kandidaadid olid kõik tublid – saadvad hakkama ka nõrgemates teemades.

Allar Jõks

Jõks pidi muuhulgas vastama küsimusele, kes on Šotimaa esimene minister (õige vastus: Nicola Sturgeon - toim.)

Leht: Jõksi tunnustuseks tuleb öelda, et Šotimaa esimese ministri nime ta ikka tuletas. 

Siim Kallas

Leht: Siim Kallas läbis debati muheda olekuga – ega ei peagi olema kõige madalamal tasemel rahvamees.

Kasemets: Kallas sai hästi hakkama

Mart Helme

Kasemets: Võib-olla vaatamata sellele, et prooviti küsida kandidaatidelt nendes teemades, kus nad oma tavapärast plaati peale panna ei saaks, õnnestus Helmele jääda kõige enam oma tavapärase poliitikaliini juurde ja tegeleda peavoolule vastandumisega, mis on üks EKRE põhialuseid. 

Leht: Silma ja kõrva jäi vastandumine mitte ainult koalitsioonierakondadele vaid ka peavoolumeediale. See joon oli väga edgarsavisaareliku retoorika kopeerimine – plaan ehitada enda meediakonglomeraat on väga tuttav.

Heiki Nestor

Leht: Nestor oli minu jaoks heas mõttes oma tavalises headuses. Mõjus positiivselt ja hea inimese, hea naabrimehe kuvand teda saadab. Seda võib muidugi kritiseerida, aga kui meil oleks rahval sõnaõigus, siis paljudele see positsioon ikkagi meeldib.

Kasemets: Kuna meil pole presidendi otsevalimisi, siis see kuvand lõpuni ei loe. Nestor on kindlasti sedatüüpi poliitik, kes on väga positiivse kuvandiga ja teravamaid nurki on tal vähe. Poliitikas on sageli päris tippu jõudmiseks vaja vastanduda. Samas on ta riigikogu spiikrina Eestis ju teine poliitik.

Mailis Reps

Kasemets: Debatis ta taganes sellest, et Edgar Savisaare aeg on läbi – ta ütles seda mängulises klipis. Saates andis ta sellele väga ümara vastuse. Üldiselt sai ka Mailis Reps hästi hakkama. Seda on ka meedias varem räägitud, et ta on selle kampaania käigus tulnud oma seisukohtadest senise Keskerakonna poliitika liinidest rohkem tsentrisse.

Debatist

Kasemets: Debati tulemuslikkus ja erinevate kandidaatide võimalused on erinevad asjad.

On ebatõenäoline, et saame presidendi esimeses voorus. Teises voorus on mingeid võimalusi, aga see sõltub Keskerakonnast. EKRE hääled lähevad maha nii Nestori kui Kallase puhul, see tähendab, et Keskerakonna toetust on vaja, aga aitäh eest nad hääli ei anna.

Meedias ja kulisside taga toimuv pole kindlasti sama. Jõupingutusi kindlasti tehakse. Valimiskogusse jõudes on aga tulemusi raske ennustada. Kõigil kuuel kandidaadil, kes debatis osalesid on võimalik leida 21 toetushäält, edasi oleneb väga palju erakondade toetushäältest.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles