Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Täna kohtusid Postimehe stuudios riigikogu majanduskomisjoni liige Kalle Palling ja Taksoettevõtjate liidu konsultant Raul Kalev. Vahetult enne otsesaadet toimuvad Toompeal meeleavaldused kokkuleppevedude seadustamise poolt ja vastu.

Kalle Palling leiab, et tegemist oli väga hea eelnõuga. Justiitsministeerium viitas küll, et sel olid mõningad puudujäägid, ent justiitsminister toetas seda lõpuks. «Jõudsime järeldusele, et kõik kitsaskohad on võimalik eemaldada esimese ja teise lugemise vahel.» 

Palling arvab, et kui taksovedu käib ühistranspordiseaduse alla, peaks see toimuma ka kokkuleppevedude puhul.

Kokkuleppevedude seadust süüdistatakse selles, et see kattub sada protsenti Uberi kontseptsiooniga. Kalev kinnitab, et sajaprotsendilist kattumist seal ei ole. «Neid firmasid võib olla täna üks - Uber või Taxify - aga homme võib neid olla kümneid,» jätkab Kalev. Ta toob välja, et igal pool on sarnaste firmadega samasugune võitlus taksojuhtidel, sest tegemist on millegagi, mis tuleb nende turule.

«93 protsenti taksojuhtidest on FIEd, kes peavad ise oma kulusid katma,» räägib Kalev. Sageli on tema sõnul nii, et  kui ta teeb oma 5000 kilomeetrit kuus, maksab ära kõik oma kulud, sealjuures äpile kuluvad tasud, saab ta lõpuks kätte ühe keskmise kuueeurose sõidu pealt ühe euro,» räägib Kalev.

Palling kinnitab, et tulevikus vaadatakse üle ka majutusasutuste seadus.

«Kõige suurem probleem onühest küljest juriidiline ja see on konkurentsi küsimus,» ütleb Kalev. Piraat suudab pakkuda uuemat ja paremat autot ja ei pea maksma selliseid lõive. Ta saab ka odavamalt auto osta ega pea maksma sellist kindlustussumat kui ametlik takso. «Kui seadus loob kellelegi paremad tingimused, on see ebavõrdne.»

Palling kinnitab, et seadusmuudatuste vajadust juhib tarbijate nõudlus. Sealjuures hilines Palling saatesse just seetõttu, et kohtus Toompeal protesteerivate taksojuhtidega.

Palling leiab, et tegelikult mingis osas kiputakse jagamismajanduse osas ikkagi ülereguleerimisega tegelema, sest klientide tagasiside on ka juba oluline reguleerija.

Kalev räägib, et ei tea, milline on klientide nõudlus, mille abil põhjendatakse jagamismajanduse populaarsust ja kust on pärit see arvamus, et jagamismajanduse puhul kontrollib klient kvaliteeti. Kalevi sõnul eelistab üle 90 protsendi sõitjatest piraat eraautole ikkagi tuntud taksofirmat.

«Mulle tundus, et ma sattusin praegu Uberi pressikonverentsile,» kommenteeris Kalev Pallingu tutvustust jagamismajandusest.

Kalev leiab, et seaduseelnõus on positiivne osa see, et jagamismajandus vajab reguleerimist, aga definitsioonid on väga paigast ära. «Pole selge, mida ühe või teise asja all mõistetakse. Selle all ei tohi teha paralleelset taksomajandust väiksemate kuludega. Siis me peaks kohtusse minema,» ütleb Kalev. Kui tahetakse teha kaasaegset lahendust taksondusest, võiks selle ka tõepoolest kogu taksonduse kohta teha.

«Ma arvan, et seadus on faasis, kus esimese ja teise lugemise vahel saavad kõik, ka taksoettevõtted, oma muudatusi lisada. Jagamismajandus on turul, inimesed kasutavad seda,» ütleb Palling. «Kui ma tahan oma vabal ajal oma autot jagada, ei näe ma selles probleemi ja ma ei näe põhjust, miks peaks lubatud jagamine piirduma vaid sellega, kui inimestel on ühine teekond.» Palling toob näite pensionäridest, kes teenivad juurde näiteks teist pensionit.

Täna on Riigikogus esimesel lugemisel ka kokkuleppevedusid seadustav nn Uberi-eelnõu.

«Tähelepanuväärseks teeb selle eelnõu asjaolu, et nn kokkuleppevedude seadus on sündinud vaid mõne kuuga ilma igasuguse avaliku aruteluta ning see ähvardab uppi paisata 25 aasta vältel hoolikalt üles ehitatud taksonduse,» ütles Raul Kalev eile Postimehele.

«Ainsa loogilse põhjuseni jõudmiseks tuleb korraks vaadata tagasi 2009. aastast maailmas ülikiiresti kasvava Uberi lähiajalukku. Sealt paistab selge tegutsemismuster. Retoorikas räägitakse sõidujagamisest ja luuakse muinasjutuline unistus, justkui sooviks iga inimene kasvõi korrakski elus proovida keerata taksorooli. Mis väidetavalt teeb Uberist mitte taksofirma vaid midagi suuremat ja seadustest ülevamat.»

«Näiteks mitmel pool maailmas hämab ta, et tema autod pole taksod, kuna maksmine on reisijale vabatahtlik (läheb mobiilimkasena automaatselt maha paari sekundi jooksul  pärast sõidu lõppu!). Lubades samal ajal tohutut majanduskasvu riikidele ja rikkust kõigile uutele juhtidele. Kogu teenus ise saab toimuda mõistagi vaid Uberi äpi vahendusel, kes kasseerib 20-30 protsenti kassast ja orjastab juhte läbi karmide autoliisingu lepingute aastateks,» lisas ta.

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad