«Kui ravi käigus psüühika paraneb, saabub hetk, mil sundravi võib lõpetada,» tõdes psühhiaater Jüri Ennet Postimehe stuudios, ent nõustus, et paljud patsiendid ei tunne vajadust neile määratud ravi omal käel jätkata.
PÄEVAINTERVJUU Psühhiaatria toob markantseid näiteid vaimuhaigustest meie keskel (10)
/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
19. aprill 2016, 15:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Psüühiliste häirete puhul puudub haiguskriitika ehk inimene ise ei saa aru, et tal on üks või teine häire. «Sellest tulenevalt ei saa inimene ka aru, miks ta peaks tabletti võtma. Edasise ravi puudujääk praktikas ongi see, et täna ei võta rohtu, homme ei võta rohtu ning tuleb uuesti vaimuhaiguse ägenemine. Lõpuks on ta ohtlik endale ja ühiskonnale,» kirjeldas Ennet levinud asjade käiku.
Kui inimese enesekriitika on puudulik, rakendatakse talle tahtest olenematut ravi ehk inimene suunatakse kinnisesse psühhiaatriaasutusse.
Asutusse suunamiseks peab inimese seisund Enneti sõnul saabumise hetkel olema psühhootiline. «Inimesel võivad olla hääled peas – jumal käsib, ülemaailmne luureorganisatsioon, KAPO, erakonna tippjuht käsib – ja need tuleb ellu viia.»
Õõvastava näitena tõi psühhiaater ühe patsiendi juhtumi, kes kuulis hääli, et ta peab usku vahetama ning seni valesti elatud elu tõttu oma suguorgani ära lõikama. «Ja tegigi konservikarbiga endale ära. Käsu tähtsus on niivõrd suur, et ei ole üldse probleem endal instrument poole lühemaks teha.»
Eestis viibib pidevalt sundravil ligikaudu 100 psühhiaatriapatsienti. Automaatselt satub inimene asutusse siis, kui ta paneb toime kuriteo ning tal on varasem vaimse häire diagnoos.
Potentsiaalselt ohtlikke kurjategijaid on Enneti sõnul ka tervete inimeste hulgas ning statistika näitab, et vaimselt haiged inimesed satuvad hoopis kuritegude ohvriks.
«Sellele, et neid haigete hulgas vähem oleks, aitab kaasa meditsiini areng. Psüühiline uurimine koolikiusamise ja -stressi valdkonnas, millest palju alguse saab. Ka sõjaväkke minekul selgitatakse palju välja.»
Kinnises raviasutuses abi saanud noor mees murdis eelmisel reedel lahti lähedasele kuuluva relvakapi ja lasi Viljandi kortermaja trepikojas maha juhusliku mehe.
Vaatamata meedikute püüdele, ei õnnestunud Viljandis viga saanud 39-aastast meest päästa ning ta suri kohapeal. Sündmuskohale reageerinud politsei pidas kuriteo toimepanemises kahtlustatavana kinni sama maja elaniku, 38-aastase mehe.
Tänaseks on mehele esitatud kahtlustus tapmiskatses ning mõrvas. Kahtlustuse kohaselt ostis mees 15. aprillil poest ketaslõikuri ja lõikeketta, läks oma elukohta ning lõikas katki relvakapi ukse, kust võttis oma lähedasele kuuluva tulirelva Nagan.