Otse postimehest
Päevakajalised intervjuud saates “OTSE POSTIMEHEST” VAATA

Täna jõudis Türgi Dikili sadamasse esimene parvlaev Kreekast vastavalt Euroopa Liidu ja Ankara kokkuleppele tagasi saadetavate migrantidega.

Katamaraan Nezli Jale saabus Lesbose saarelt Dikilisse kella üheksa paiku hommikul. Päeva jooksul peaks Dikili ja Cesme sadamatesse saabuma mitusada migranti.

Täna varahommikul asus Kreekast Türgi poole teele väike praamlaev Lesvos ja suurem katamaraan Nezli Jale, mille pardal oli ühtekokku 131 peamiselt Pakistanist ja Bangladeshist pärit migranti. Põgenikke eskordivad Euroopa Liidu piiriagentuur Frontex töötajad.

Foto: GIORGOS MOUTAFIS/REUTERS

Foto allikas: Scanpix/Reuters

«Protseduur möödus väga rahulikult ja distsiplineeritult,» ütles Frontexi kõneisik Ewa Moncure, kelle sõnul viibisid kohal ka Türgi ametnikud.

Foto: SCANPIX

Foto allikas: AFP/Scanpix

Sellega käivitus Euroopa Liidu vastuoluline lepe migrantide saatmiseks tagasi üle Egeuse mere. Inimõigusrühmitused on kava eetilise poole kahtluse alla seadnud.

Üks Türgi alus saabus migrantide järele Chiose saarele, kus märulipolitsei kähmles kohalike elanikega, kes olid tulnud deporteerimise vastu meelt avaldama.

«Hoolimata tõsistest õiguslikest lünkadest ja kohase kaitse puudumisest Türgis, jätkab EL selle ohtliku tehingu elluviimist,» ütles Amnesty Internationali Kreeka haru juht Giorgos Kosmopoulos.

«Türgi ei ole kolmas turvaline riik põgenikele. EL ja Kreeka teavad seda ning neil ei ole mingit vabandust.»

Türgi siseministri Efkan Ala sõnul on tema riik valmis täna vastu võtma 500 migranti, Kreeka võimud esitasid 400 nime, kuigi need arvud võivad muutuda.

Pärast leppe jõustumist 20. märtsil on Kreekas kinni peetud 4000 migranti.

Kreekasse on pärast ELi ja Balkani piiride sulgemist lõksu jäänud 50 000 migranti, kuid tagasi saadetakse ainult need, kes saabusid pärast 20. märtsi.

Euroopasse saabus eelmisel aastal üle miljoni põgeniku ja migrandi, suurem osa neist on põgenenud sõja eest Süürias, Afganistanis ja Iraagis.

18. märtsil Türgi ja ELi vahel saavutatud kokkuleppe eesmärk on lõigata ära rändetee, mille kaudu eelmisel aastal saabus Euroopasse 850 000 inimest.

Leppe kohaselt saadetakse kõik Kreeka saartele jõudvad illegaalsed migrandid tagasi Türgisse, iga tagasisaadetava süürlase kohta asustab EL Türgi põgenikelaagrist ümber ühe Süüria sõjapõgeniku. Lepe näeb samas ette ka iga esitatud varjupaigataotluse individuaalset menetlemist.

Ümberpaigutamine toimub juba eelnevalt Euroopa Liidu sees kokkulepitud õigusaktide alusel ja mahtudes, mis tähendab, et põgenike arv ei suurene.

EL nõustus ühtlasi kiirendama kolme miljardi euro väljamaksmist abina Türgis paiknevatele põgenikele. Ühtlasi nõustuti täiendava kolme miljardi euro eraldamisega 2018. aasta lõpuks, kui esimesed kolm miljardit on kulutatud.

ÜRO põgenikeagentuur (UNHCR) hoiatas, et hakkab tähelepanelikult jälgima Türgi ja ELi migratsioonipakti elluviimist, ja rõhutas asüüliõiguse esmatähtsust.

UNHCRi hinnangul on selge, et Türgi-ELi rändekava elluviimise meetodid peavad olema kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja Euroopa seadustega.

«UNHCRi arusaama järgi tähendab see, et rahvusvahelist kaitset taotlevatel isikutel on õigus individuaalseks intervjuuks seoses sellega, kas nende asüülitaotlust on võimalik kaaluda Kreekas, ja õigus apellatsioonile enne tagasisaatmist Türki.»

Loe ja lisa kommentaare
SAATED
viimased
Varsti tulevad siia videod, ajakirjanikud juba tegutsevad